Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1867-1875)
| Leidandmed | EAA.1143.1.3 |
|---|---|
| Kaader |  78 |
| Daatum | 21.05.1871 |
| Protokolli number | 27 |
| Protokolli teema | 8. Varavastased kuriteod |
Tõine kohhus selsamal päiwal.
Ette tulli Jaan Punna kaiwas: Temma om Aarnal linna seemnid puhhastaman olnu, om poisi Jaan Raig een linnaseemne koormaga ärra saatnu; ent se om ütte kotti, kon 1 wak 1 kuwwendik sisen om olnu ärra kaotanu, ent selle wakka sisen kui temma poisile om järgi lännu om Adam Mäele ärra löidnu ja ei andwat nüüd ennamb kätte; enge salgawat ärra.
Adam Mäele koste: Minna ei olle keddagi löidnu, ütte wak linna seemnid sai ma om(m)a suggulase käest Pilkusest ja tõise siist samast Kanepist nink olle weel Sarrakul puhhastanu.
Koggo konna kohto poolt saiwa linna seemne ülle kaetus ja löitus neid katte kotti sisen ollew. Ütte kotti sisen 1 wak ja tõise sisen 1 wak ja 6 toopi, kedda Jaan Punna ommis seemnis tunnist ja ka Jaani seemendega kokko sündüwa, et kül mitte Jaani kottin ennamb es olle muud kui, et Jaan omma kotti köüduse aida usse taggast maast löis. Päle selle sai ka se suggulase käest mes ta Kanepin üttel ollew, perra kulleldus, kas om tema käest linna seemnid weenu, ent se es olle sedda ka üttelnu õige ollew nisama ei olle ka Sarakun puhhastanu ja selle läbbi wõls awalik. Ka tunnistiwa Mihkel Mandli ja Marri Saarna, et nemma omma nännu sedda kotti linna seemendega maan Jaanba tallo kotsil, kon Mäele perremees om,ollew ja mõttelnu
Päle se tunnist ka Marri Pallusoon kes Pikkal ellap, mes Jaanba tallo kõewal om, nännu ollew, kui Adam Mäele ja Ludwig Armolik mõtsast kündmast omma tulnu sis omma na sääl mahha tük aiga kummardanu ent mes tennu, sedda ei olle ta nännu.
Kohtu otsus: Adam Mäele peap jallapäält lina seemne Wilga Janile tagasi andma mes ka om sündinu.
Prottokoll om sel 1. Junil 1871 wälja kirjutet.
Pä kohtumees Jaan Tullus
Kirjutaja P. Undritz
Tõine kohhus selsamal päiwal.
Ette tulli Jaan Punna kaiwas: Temma om Aarnal linna seemnid puhhastaman olnu, om poisi Jaan Raig een linnaseemne koormaga ärra saatnu; ent se om ütte kotti, kon 1 wak 1 kuwwendik sisen om olnu ärra kaotanu, ent selle wakka sisen kui temma poisile om järgi lännu om Adam Mäele ärra löidnu ja ei andwat nüüd ennamb kätte; enge salgawat ärra.
Adam Mäele koste: Minna ei olle keddagi löidnu, ütte wak linna seemnid sai ma om(m)a suggulase käest Pilkusest ja tõise siist samast Kanepist nink olle weel Sarrakul puhhastanu.
Koggo konna kohto poolt saiwa linna seemne ülle kaetus ja löitus neid katte kotti sisen ollew. Ütte kotti sisen 1 wak ja tõise sisen 1 wak ja 6 toopi, kedda Jaan Punna ommis seemnis tunnist ja ka Jaani seemendega kokko sündüwa, et kül mitte Jaani kottin ennamb es olle muud kui, et Jaan omma kotti köüduse aida usse taggast maast löis. Päle selle sai ka se suggulase käest mes ta Kanepin üttel ollew, perra kulleldus, kas om tema käest linna seemnid weenu, ent se es olle sedda ka üttelnu õige ollew nisama ei olle ka Sarakun puhhastanu ja selle läbbi wõls awalik. Ka tunnistiwa Mihkel Mandli ja Marri Saarna, et nemma omma nännu sedda kotti linna seemendega maan Jaanba tallo kotsil, kon Mäele perremees om,ollew ja mõttelnu
Päle se tunnist ka Marri Pallusoon kes Pikkal ellap, mes Jaanba tallo kõewal om, nännu ollew, kui Adam Mäele ja Ludwig Armolik mõtsast kündmast omma tulnu sis omma na sääl mahha tük aiga kummardanu ent mes tennu, sedda ei olle ta nännu.
Kohtu otsus: Adam Mäele peap jallapäält lina seemne Wilga Janile tagasi andma mes ka om sündinu.
Prottokoll om sel 1. Junil 1871 wälja kirjutet.
Pä kohtumees Jaan Tullus
Kirjutaja P. Undritz