PROTOKOLL

Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1867-1875)

LeidandmedEAA.1143.1.3
Kaader
79
Daatum04.06.1871
Protokolli number29
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Tullus Peakohtumees
Jaan Wärs Kohtumees
Peter Mandli Kohtumees

Jusal sel 4. Junil 1871 olli koggo konna kohhus koon, 

Ette tulli maamõõtja herra Grünberg nink kaiwas, et temma om oma rentnikoga henda wahel seda wisi lepnu: Et nüüd sul keswa maad weidi om sanu, ma anna sulle wakala keswa maad nink sinna annat mulle linna maad wasta nink se tõine ait ka nink selle wahhetamise päle om rentnik Jaan Mark 1 Rbl. päle masnu.

Et kui maamõõtja om kasknu aita tühjas tetta, ei olle rentnik sedda mitte tennu, selle päle om Grünberg aida ust rapputanu, sis olli Jaan Mark wõtnu toori puu, tahtnu Grünbergile lüwwa selle ütlemisega: Aita minna ei anna. Sedda tunnistap ka Rein Herne.

Rentnik Jaan Mark kutsuti ette nink küssiti, mes perrast sa omma leppingut es pea, kuis ollet sa julgunu ni ähwardada.

Selle kige pääle omma maamõõtja herra nink tema rentnik ärra lepnu, neide een saiswide pääle.

Eesmalt: Jättap maamõõtja selle ähwardamise kohto maha.

Tõiselt: Jääp keswama ses aastas rentnikole nink ait ja aida päälitse maamõõtja herrale ni kawwa kui rentnik sääl om.

Kolmandalt: Annap maamõõtja herra rentnikule Jaanipalo pirist 1 1/3 wakkala haina maad kost niita sa, mõtsast ütte laijo seni kui jõkke selle puduwa haina ma jaos. Ja Grünbergi härra woip sedda linna maad hendale röas tetta.

Kumb enne tülli tegge, mas 3 Rbl. trahwi. 

                                          Pääkohtumees Jaan Tullus

                                          Kohtumees Jaan Wärs

                                                   do       Peter Mandli

                                              Kog. kirj. ass. M. Undritz

Jusal sel 4. Junil 1871 olli koggo konna kohhus koon, 

Ette tulli maamõõtja herra Grünberg nink kaiwas, et temma om oma rentnikoga henda wahel seda wisi lepnu: Et nüüd sul keswa maad weidi om sanu, ma anna sulle wakala keswa maad nink sinna annat mulle linna maad wasta nink se tõine ait ka nink selle wahhetamise päle om rentnik Jaan Mark 1 Rbl. päle masnu.

Et kui maamõõtja om kasknu aita tühjas tetta, ei olle rentnik sedda mitte tennu, selle päle om Grünberg aida ust rapputanu, sis olli Jaan Mark wõtnu toori puu, tahtnu Grünbergile lüwwa selle ütlemisega: Aita minna ei anna. Sedda tunnistap ka Rein Herne.

Rentnik Jaan Mark kutsuti ette nink küssiti, mes perrast sa omma leppingut es pea, kuis ollet sa julgunu ni ähwardada.

Selle kige pääle omma maamõõtja herra nink tema rentnik ärra lepnu, neide een saiswide pääle.

Eesmalt: Jättap maamõõtja selle ähwardamise kohto maha.

Tõiselt: Jääp keswama ses aastas rentnikole nink ait ja aida päälitse maamõõtja herrale ni kawwa kui rentnik sääl om.

Kolmandalt: Annap maamõõtja herra rentnikule Jaanipalo pirist 1 1/3 wakkala haina maad kost niita sa, mõtsast ütte laijo seni kui jõkke selle puduwa haina ma jaos. Ja Grünbergi härra woip sedda linna maad hendale röas tetta.

Kumb enne tülli tegge, mas 3 Rbl. trahwi. 

                                          Pääkohtumees Jaan Tullus

                                          Kohtumees Jaan Wärs

                                                   do       Peter Mandli

                                              Kog. kirj. ass. M. Undritz


TAGASI KUVA MÄRGENDUS