PROTOKOLL

Suuremõisa: Protokollid (1884)

LeidandmedEAA.2755.1.17
Kaader
27
28
29
Daatum02.11.1884
Protokolli number87
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
A Koppel Peakohtumees
J Wilo Abikohtumees
Johan Leht Abikohtumees
M Liedenberg Kirjutaja

Hellamal, 2 November 1884

Sai korrajärel kohtupäew ärapeetud, kus koos olid

Peakohtumees A. Koppel

Kõrwasm. J. Wilo

-,,- J. Leht

Siis kaebas Mihkel Espenberg (oma ema Ingli ette) et tal s.a. arwata nädal enne Mihklipäewa Suuremõisa karja tarast - lauda aidast (ait mis lauda sees, lattidest lehtud) kraama ärawarastud saanud.- waras wist aknast sisse läinud; sest lukkud on kõik terwed olnud. Aida mis lattidest tehtud,- on lattid eest ärakiskunud ja kasti seest, mis põle lukkus olnud, ärawarastanud

12 1/2 küünart mustjast halli oma kuiotud kalewid
16 -,,- poolwillast walged aluskue riet
5 -,,- -,,- sinise ja mustatribulist aluskue riet
ja 4 paari saapa talla nahka

Seda wargust on Kustaw Hanekat ülesannud ja ta on Suuremõisa kubjas Peet Koklaga 20. Oktbr s.a. taga otsima, on Loja walla eesseisja (talit.) Peet Erk'i seltsi wõtnud ning siis Prido ja Johan Huuk juure kelle käes arwatud olema, läinud. P. Kokla ja (P. Erk) on peale terwitust küsinud: kas on see Prido ja Johani kast? siis on ta Espenberg ka tuppa läinud - ja nad käskind kasti lahti teha,- Hugid kostnud, et ei tee,- ega neil konterpanti sees ei ole, - aga (Huugid) nad nõudnud, et saaks lahti tehtud, sest tallitaja on ka juures, mis peale Johan Huuk käskinud oma wenda Pridut lahti teha, mis teinud. Ja M. Espenberg leidnud kõige pealt kastist kohe oma kalewi, kellest 4 küünart puudu olnud a 1.50 k hr.k

4 paari saapa taldu waeaka h.k. 2.40

Kättesaanud 16 küünart poolwillast aluskuue riiet

5 -,,- -,,- sinise ha mustatribulist

ja 8 1/2 -,,- willast mustjast halli kalewid.

Proow on sealt kätte saadud kalewiga üks olnud.

Prido Huuk ütelnud, et ta selle kalewi on Hapsalo poest ostnud, aga kust ehk mis poe nimi, ei tea.

M. Espenberg nõuab oma puuduwa kraama ette kahjutasu ja mis aega selle asja juuress kuulamisega wiitnud ja ülesandjal 5 rubla lubanud - kokku 20 rubla. Huugid on taga ka leppimist noudnud, mis aga kohtu hooleks jätnud.

Soldat Prido Huuk oli ees ja ütles, et ta ei ole selle warguse töö seas olnud, ega ei tea, kes seda teinud; aga nende Johani kastist on, rie Espenbergist jne. wiidud saanud. Ta ütelnud, et see tema rie on,- mis ta põle õieti tunnud, mis ärawõetud, sest et tal olnud ka pea sedamoodi rie, mis praegu weel seal kastis on.

Johan Huuk ütles tunistades, et on selle warguse töö Kustaw Hanikat ja Peet Kaewuga seltsis teinud, Rugi leikuse lõpul. 4 paari taldu on ärapruukinud aga riet põle mitte pruukinud. K. Hanikat on esiti aknast sisse läinud, mis suil lahti olnud. Heinalauda uks ka lahti ja selle lauda seest aeast, mis nagu ait, kus! nad ülewelt on, aida puude pealt lae alt sisseläinud. Tema on naha ja Kaew riide toonud.- ja K. Hanekat on wahti pidanud. Hanekat on pärast sisseläinud, et nahka tahtnud, mis nad äratoonud ja riide sisse mässinud ning tale mitte öölnud, et nad naha leidnud. Hanekat on linase riide toonud. Ja tema, Huuk on kõik need asjad oma koeo kasti wiinud mis warguse järel rugi naabrisse mäe lao taha pannud seltsis olles. K. Hanikat on willast - kueriet tahtnud, mis nad põle tale annud - mis üle ta ka warguse teada annud.

Peet Kaew ütles üsna rahuga, et ta on ka sest warguse tööst osa wõtnud. K. Hanekat 1te aknast, mis lahti, siis nad, sisse läinud,- lauda uks lahti olnud ja ta Hugiga üle aida aea 1ti sisse läind, wiltse riide ja tallanaha wälja toonu(n)d, kunna Hanekat wahti pidanud- ja pärast ka walge aluskuue riide äratoonud,- mis nad seltsis on rugi naabri sisse pannud. Prido Huuk põle mitte nende seas olnud, mis ka Johan Huuk tõendas.

Kustaw Hanikat ütles, et ta põle koguni mitte nende seas olnud ega sest warguse tööst osa wõtnud. 21. oktbr s.a. on nad seltsis koeo läinud mõisast. Huuk J. ja Kaew on tal öölnud: (ost) et neil riet on ja osta meite käest see rie ära 1 rbl küsind selle ette; kui tulewa sügise soldaniks lähad, siis ostame selle kuue jälle tagasi, mis sest riidest pidi teha laskma ja lubanud weel maksta, mis ta enast selle juures pidi kulutama. 28. oktbr on ta nendel käinud seda riet waatamas ja seda ülesannud, sest et nende töö mitte põle õige mis teinud.- ja et nendepärast enne ka kinni olnud. J. Huuk ähwartanud, et nende wargust ülesannud, ja luband teda ka selle warguse sekka wõtta. Kubjas Kokla ja opmann on teda käskinud seal ka waatamas käia, et warguse jälgele saaks. Prido Hugu et ei tea ta kedagi rääkida.

Peet Kokla ütles, et see nõnda on, kui M. Espenberg rääkis, kus ligi ta olnd, kui kast sai lahti tehtud, mis ka Tallitaja P. Erk nii ütles, et kasti lahti tegemise juures olnd,- kus Espenberg riidid kättesaanud.

Peet Kokla ütles, et nad opmanniga Hanikatsi käskinud Hugi juure seda riet kauplema minna, et seeläbi warguse jälgele saaks.

Joh. Huuk ja Peet Kaew tõendawad, et K. Hanekat nende seltsis wargal olnud, mis Hanekat wastu aeab, et koguni põle nende seltsis olnud.

Hellamal, 2 November 1884

Sai korrajärel kohtupäew ärapeetud, kus koos olid

Peakohtumees A. Koppel

Kõrwasm. J. Wilo

-,,- J. Leht

Siis kaebas Mihkel Espenberg (oma ema Ingli ette) et tal s.a. arwata nädal enne Mihklipäewa Suuremõisa karja tarast - lauda aidast (ait mis lauda sees, lattidest lehtud) kraama ärawarastud saanud.- waras wist aknast sisse läinud; sest lukkud on kõik terwed olnud. Aida mis lattidest tehtud,- on lattid eest ärakiskunud ja kasti seest, mis põle lukkus olnud, ärawarastanud

12 1/2 küünart mustjast halli oma kuiotud kalewid
16 -,,- poolwillast walged aluskue riet
5 -,,- -,,- sinise ja mustatribulist aluskue riet
ja 4 paari saapa talla nahka

Seda wargust on Kustaw Hanekat ülesannud ja ta on Suuremõisa kubjas Peet Koklaga 20. Oktbr s.a. taga otsima, on Loja walla eesseisja (talit.) Peet Erk'i seltsi wõtnud ning siis Prido ja Johan Huuk juure kelle käes arwatud olema, läinud. P. Kokla ja (P. Erk) on peale terwitust küsinud: kas on see Prido ja Johani kast? siis on ta Espenberg ka tuppa läinud - ja nad käskind kasti lahti teha,- Hugid kostnud, et ei tee,- ega neil konterpanti sees ei ole, - aga (Huugid) nad nõudnud, et saaks lahti tehtud, sest tallitaja on ka juures, mis peale Johan Huuk käskinud oma wenda Pridut lahti teha, mis teinud. Ja M. Espenberg leidnud kõige pealt kastist kohe oma kalewi, kellest 4 küünart puudu olnud a 1.50 k hr.k

4 paari saapa taldu waeaka h.k. 2.40

Kättesaanud 16 küünart poolwillast aluskuue riiet

5 -,,- -,,- sinise ha mustatribulist

ja 8 1/2 -,,- willast mustjast halli kalewid.

Proow on sealt kätte saadud kalewiga üks olnud.

Prido Huuk ütelnud, et ta selle kalewi on Hapsalo poest ostnud, aga kust ehk mis poe nimi, ei tea.

M. Espenberg nõuab oma puuduwa kraama ette kahjutasu ja mis aega selle asja juuress kuulamisega wiitnud ja ülesandjal 5 rubla lubanud - kokku 20 rubla. Huugid on taga ka leppimist noudnud, mis aga kohtu hooleks jätnud.

Soldat Prido Huuk oli ees ja ütles, et ta ei ole selle warguse töö seas olnud, ega ei tea, kes seda teinud; aga nende Johani kastist on, rie Espenbergist jne. wiidud saanud. Ta ütelnud, et see tema rie on,- mis ta põle õieti tunnud, mis ärawõetud, sest et tal olnud ka pea sedamoodi rie, mis praegu weel seal kastis on.

Johan Huuk ütles tunistades, et on selle warguse töö Kustaw Hanikat ja Peet Kaewuga seltsis teinud, Rugi leikuse lõpul. 4 paari taldu on ärapruukinud aga riet põle mitte pruukinud. K. Hanikat on esiti aknast sisse läinud, mis suil lahti olnud. Heinalauda uks ka lahti ja selle lauda seest aeast, mis nagu ait, kus! nad ülewelt on, aida puude pealt lae alt sisseläinud. Tema on naha ja Kaew riide toonud.- ja K. Hanekat on wahti pidanud. Hanekat on pärast sisseläinud, et nahka tahtnud, mis nad äratoonud ja riide sisse mässinud ning tale mitte öölnud, et nad naha leidnud. Hanekat on linase riide toonud. Ja tema, Huuk on kõik need asjad oma koeo kasti wiinud mis warguse järel rugi naabrisse mäe lao taha pannud seltsis olles. K. Hanikat on willast - kueriet tahtnud, mis nad põle tale annud - mis üle ta ka warguse teada annud.

Peet Kaew ütles üsna rahuga, et ta on ka sest warguse tööst osa wõtnud. K. Hanekat 1te aknast, mis lahti, siis nad, sisse läinud,- lauda uks lahti olnud ja ta Hugiga üle aida aea 1ti sisse läind, wiltse riide ja tallanaha wälja toonu(n)d, kunna Hanekat wahti pidanud- ja pärast ka walge aluskuue riide äratoonud,- mis nad seltsis on rugi naabri sisse pannud. Prido Huuk põle mitte nende seas olnud, mis ka Johan Huuk tõendas.

Kustaw Hanikat ütles, et ta põle koguni mitte nende seas olnud ega sest warguse tööst osa wõtnud. 21. oktbr s.a. on nad seltsis koeo läinud mõisast. Huuk J. ja Kaew on tal öölnud: (ost) et neil riet on ja osta meite käest see rie ära 1 rbl küsind selle ette; kui tulewa sügise soldaniks lähad, siis ostame selle kuue jälle tagasi, mis sest riidest pidi teha laskma ja lubanud weel maksta, mis ta enast selle juures pidi kulutama. 28. oktbr on ta nendel käinud seda riet waatamas ja seda ülesannud, sest et nende töö mitte põle õige mis teinud.- ja et nendepärast enne ka kinni olnud. J. Huuk ähwartanud, et nende wargust ülesannud, ja luband teda ka selle warguse sekka wõtta. Kubjas Kokla ja opmann on teda käskinud seal ka waatamas käia, et warguse jälgele saaks. Prido Hugu et ei tea ta kedagi rääkida.

Peet Kokla ütles, et see nõnda on, kui M. Espenberg rääkis, kus ligi ta olnd, kui kast sai lahti tehtud, mis ka Tallitaja P. Erk nii ütles, et kasti lahti tegemise juures olnd,- kus Espenberg riidid kättesaanud.

Peet Kokla ütles, et nad opmanniga Hanikatsi käskinud Hugi juure seda riet kauplema minna, et seeläbi warguse jälgele saaks.

Joh. Huuk ja Peet Kaew tõendawad, et K. Hanekat nende seltsis wargal olnud, mis Hanekat wastu aeab, et koguni põle nende seltsis olnud.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS