1) a). ette tulli Jõeäre Juhhan Weidenthali kaeptus, et temma sullane Jürripäwa järrel Neljapääw põllal enne äästand ja pärrast hakkanud jälle kündma, ja selle künni aea sees tulli koeu, wõttis reahalt ahheliku ja minna küsisin: mis sa sellega teed? kas wärs ei tahha kallata? ta wastas: kas se kellegi kurrati ma on.
Ja nattukese aea pärrast läksin minna ja näggin, et härjad seisid jubba tük aega ja seal ennam künda ei olnud, kui 4.melli waggu; ma kündsin seda ärra ja ütlesin siis taale ärra peksa wärssi ilma aegu ni palju; sest ilma selleta saab kül läbbi, ta on niggel. - ja tullime seltsis sööma.
Ja pärrast sööma läksin isi metsa ja ütlesin naesele: mingu Jürri odra maad kordama. Kui koeu tullin, küsisin: kus Jürri on? naene ütles: ta läks wist ärra. - Ja senni kaua ootasin tedda tulewad, kui pühhawa hommikuni, ja tedda ei tulnud, siis läksin kulama, mis taal wigga on, ta ütles: ma tullegi ennam teile.
b. Kohtu ette sai kutsutud sullane Jürri Sääras, temma wastas: sa tullid mind wäljale sõimama: sa lol ja hull peksad wärsi soppaseks, ja seda mööda tullime seltsis koeu sööma, peale sööma heitsime puhkama, sinna ahju peale ja minna labbale, ja sa ei lausunud mulle pärrast ennam sõnnagi ja minna watasin, et ei kästud kusakile tööle minna, heitsin uueste jälle maggama ja selle järrele rääkis naene sest ma kordamisest, ma ütlesin: kust ma sedda soppa tean korrata ja läksin sealt ärra.
Ja et neil suuremat wigga egga tülli põlle olnud, mõistis kohhus tedda senna taggasi teenima ja perremees lubbas ja peab palga nõnda maksma, kuida kauba teggemise aegas oli lubbanud.
1) a). ette tulli Jõeäre Juhhan Weidenthali kaeptus, et temma sullane Jürripäwa järrel Neljapääw põllal enne äästand ja pärrast hakkanud jälle kündma, ja selle künni aea sees tulli koeu, wõttis reahalt ahheliku ja minna küsisin: mis sa sellega teed? kas wärs ei tahha kallata? ta wastas: kas se kellegi kurrati ma on.
Ja nattukese aea pärrast läksin minna ja näggin, et härjad seisid jubba tük aega ja seal ennam künda ei olnud, kui 4.melli waggu; ma kündsin seda ärra ja ütlesin siis taale ärra peksa wärssi ilma aegu ni palju; sest ilma selleta saab kül läbbi, ta on niggel. - ja tullime seltsis sööma.
Ja pärrast sööma läksin isi metsa ja ütlesin naesele: mingu Jürri odra maad kordama. Kui koeu tullin, küsisin: kus Jürri on? naene ütles: ta läks wist ärra. - Ja senni kaua ootasin tedda tulewad, kui pühhawa hommikuni, ja tedda ei tulnud, siis läksin kulama, mis taal wigga on, ta ütles: ma tullegi ennam teile.
b. Kohtu ette sai kutsutud sullane Jürri Sääras, temma wastas: sa tullid mind wäljale sõimama: sa lol ja hull peksad wärsi soppaseks, ja seda mööda tullime seltsis koeu sööma, peale sööma heitsime puhkama, sinna ahju peale ja minna labbale, ja sa ei lausunud mulle pärrast ennam sõnnagi ja minna watasin, et ei kästud kusakile tööle minna, heitsin uueste jälle maggama ja selle järrele rääkis naene sest ma kordamisest, ma ütlesin: kust ma sedda soppa tean korrata ja läksin sealt ärra.
Ja et neil suuremat wigga egga tülli põlle olnud, mõistis kohhus tedda senna taggasi teenima ja perremees lubbas ja peab palga nõnda maksma, kuida kauba teggemise aegas oli lubbanud.