Jusal sel 6dal Augustil 1871 olli koggokonna kohhus koon

Ette tulli Pikka maija perris ommanik Maamõtja herra Grünberg ja kaiwas; seni kui nemma kats päiwa kottust ärra olli, se olli 31 Julist kunni 2 Augustikuu päiwani s.a. kui nemma koddo olli tulnuwa, olli temma ristikhaina kuhhi pühhapa wasta eespäiwa öse ärra pallutet mes arwata 500 punda suur olli, nink arwap omma rentniku Jaan Mark ja Jaanipabo maija rentnik Adam Mäele töö ollewat sest et nemma wihha nink tüllimehhe ütstõsse wasta omma olnu, mes ka koggokonna kohtu teedmisse perra õige om. 

Ette tulli tunnistaja Rudolph Grünberg, Ludwi Armulik kes sedda olliwa kuulnu kui Jaan Mark ollew enne hainakuhja teggemist ähwardanu sedda wiisi:  mes sest sa  et Maamõtja herra ni paljo kiusap, parremb wois ta ärra leppi; inneminne tegge wihhaga paljo, mitto hainakuhja om pallutet et ni woi tälle ka tulla. Ent Ludwe Armulik sallas koggoni ärra et temma suggugi ei olle kuulnu. 

Jaan Mark kutsuti ette nink nõwweti, nisammu ka Adam Mäele käest, ent nemma ütliwa: sest middagi teedwat. Jaan Mark üttel temma ollew olnu mõtsan hobbese man, hobbene ollew öse kabblast wallale päsnu säält om ta lännu üts nellandik wersta Jaanipabo rentniko Adam Mäele mannu maggama heitnu, nink Adam Mäel olli Jaan Marka  weel hainakuhja pallamisse aigo üllesaijanu.

Kui koggokonna kohhus küsse Jaan Jaan Mark käest: konnes sinna õitsin ollit? Sis üttel Jaan Mark henda nurme peal ristikhaina kuhja man ollew.

Kohtu otsus olli:

Et koggokonna kohtu teedmisse perra na ütstõssega kiusu ja wihhamehhe olliwa, sis arwata et na ka wihha perrast sedda kurja wõisewa tetta. 

Ent et selget tunnistust es sa arwas koggokonna kohhus häs neid Keiserliko Maakohtude saata kes omma kõrgemba tarkusse, nink suremba woimusse perra neidega woip tallitada, ni kui na tundwa õige ollewat.

Jusal sel 6  Augustil 1871 Protokoll wälja antu. 

                                            Pääkohtumees Jaan Tullus  XXX

                                            Kohtomees Jaan Wärs  XXX

                                              tõine  do  do   Peter Mandli  XXX

                                               Kirjotaja H. Undritz