1) a. ette tulli kaebaja Saida mõisa Lamba Sehfer Jürri Pillerbau 31 aastat wanna üsna terwe -  ja kaebab, et meie wäike pois leidis pühhawa et Pihhu juurest wäljalt ühhe 70ne wihhu jaggu kaero kaddunud - ja sedda läksin minna kohhe watama - ei leidnud jälgi sest et pimme olli.

Ja esmaspääw läksin ueste leidsin kaera tee ja 2 kaks hobbuse jälge - need mõedsin ärra mis Kerno poolte läks, Arrualluse perre juurde; ja sealt läksin weel wersta maad eddasi ja enam märki ei läinud eddasi. Tullin taggasi ja läksin senna perresse, perremees tulli wastu: ma ütlesin: mul on seija asja, - läksin Reiale, leidsin kaerad laudilt, ja läksin kutsusin kernu Tallitaja abbimehhe liggi ja siis watasin need kaerad holega järrele, - ja leidsin, et meie kaerad just tõeste seal on, nemmad ütlesid omal nidetud ollewad agga seal olli lõigatud hulkas - ni palju seal ei olnud, kui meil kaddunud. Ja need kaks hobbuse jälga ollid ka ni suured, kui ma se mõedu neist leitud jälgedest leidsin.

Agga sedda kaerde perremeest ei olnud koddu. Ja teisipääw läksime jälle Nurme tallitaja abbimehhega ja ka Kerno tallitaja abbimees neid kaero watama.

Juhhan Simson olli Kerno tallitaja abbimehhega ees läinud ja siis olnud se kaerde perremees koddu, - wõtnud lassipu ja lubbanud neid sellega lüija.

Meie läksime ajasime kaerad laudilt mahha ja sealt hulgast leidsime 1 ühhe ainukse kaerdest tehtud siddeme ja muud siddet ei polnud ka leida; agga lõigatud kaero olli läbbi seggamini hulgas, ni palju, kui neid seal olli - ülle pea arwata ühhe koorma jäggo neid seal on.

Pühhawa hommiko olla need kaerad wankri pealt laudile aeanud ja segganud need lõigatud-nidetud kaerde hulga

2) b. Kohtu ette sai kutsutud Kernult Arrualluse perremees Jürri Leerman 39 aastat wanna üsna terwe.

Kohto küsimine: Se kaera tee olla teie wärrasse tulnud, mis Saida wällalt hakkand?

Kaebtuse kandja wastus: sedda teed olla meie wärrawasse tulnud, ja meie Wällalt sai Lambasabbale wiidud, Lambasabba Leno wiis Lauba õhtu.

Kohto küsimine: Kas teie rehhal olli pühhawa s.o. 23mal Augustil kaero?

Kaebtuse kandja wastus: ja meie rehhalune olli se pühawa kaero ja ohri täis.

Kohto küsimine: Millal ta need reiale tõi?

Kaebtuse kandja wastus:  sedda ma ei olle näinud millal ta need reiale tõi.

Kohto küsimine: No kelle hobbusega ta need ärra tõi, mis sa rägid, et sa põlle näinud, - jo ta sinno hobbusega tõi.

Kaebtuse kandja wastus: Jacobi Liiso hobbusega tõi ta need nidetud Wäljalt ärra

Kohto küsimine: Kas ta siis need wihud ka Wäljalt ärra tõi

Kaebtuse kandja wastus: Ei toonud, teise näddala olla naene need wihud toonud - just siis kui ta need ärra lõikas.

Kohto küsimine: Moissa tiggud? ja mill päwal ta nidetud kaerad koeo tõi?

Kaebtuse kandja wastus: Ma wõtsin tagga Wäljal kartohwlid, kui ta nidetud kaerad koeo tõi - ja se olli Redene pääw.

Kohto küsimine: Kas ta sinnust siis mööda ka käis.

Kaebtuse kandja wastus: Ohradega käis agga kaerdega mitte.

3) b. Kohto ette sai kutsutud Kernult Rätsep Jürri Neider 32 aastat wanna üsna terwe.

Kohto küsimine: Millal sa need wihud reiale wisid?

Kaebtuse kandja wastus: seda ma ei tea - naeste rahwas olli need wiinud, kui ta need lõikas.

Kohto küsimine: Kas naeste rahwas need kaerad nitis ka maha?

Kaebtuse kandja wastus: ei, isi niitsin maha

Kohto küsimine: Mil päwal sa need nidetud kaerad koeo tõid?

Kaebtuse kandja wastus: Redesel päwal pärrast lõunat tõin koeo.

Kohto küsimine: Mill päwal sa mill ajal sa need laudile aeasid?

Kaebtuse kandja wastus: Pühawasel päwal pärrast lõunat, siis aeasin laudile

Kohto küsimine: Kas sa kaerdega perremehest mööda käisid, kui sa neid koeo tõid?

Kaebtuse kandja wastus: ei olle käinud, ohradega käisin - agga kaerdega mitte

Kohto küsimine: Aga sinnul ei pea seal lõigatud maad ollema, kust sa need wihud wõtsid?

Kaebtuse kandja wastus: Ei olle lõigatud maad, selle kohha, kust naene 5 wihko lõikas, lõin wikkadiga need järrele uddemed ärra.

Kohto küsimine:Miks pärrast kaerad ni kaua maas seisid ehki sa kaeasnud ennemini ülese?

Kaebtuse kandja wastus: Ei olnud aega, sest et läksin perremehhe juurte.

Kohto küsimine: Millas' sa perremehhe jurest koeo tullid?

Kaebtuse kandja wastus: pühawa pärrast lõunat tullin, ja tõin siis ennesa palka ärra - tullin weel hobbusega koeo.

4) d. Jürrij Leermanni käest kohto küsimised.

Kohto küsimine: Mill päwal ja mill ajal tulli ta neid kaero koeo tooma?

Kaebtuse kandja wastus: Redesel päwal pära? lõunat tulli koeo ja tõi need kaerad ärra

Kohto küsimine: Millal ta need kaerad laudile aeas?

Kaebtuse kandja wastus: Pühawa õhto.

Kohto küsimine: Kuidas temmal nikaua wõisid maas seista, millas sul rehhi olli?

Kaebtuse kandja wastus: Lauba homiko olli mul rehi

Kohto küsimine: Miks ta ei aeanud Rede üllesse?

Kaebtuse kandja wastus: Taal ei olnud aega, - ta läks perremehhe juurte.

Kohto küsimine: Mill päwal ta sealt ärra tulli?

Kaebtuse kandja wastus: pühawa pärrast lõunat - homiko inimesed käisid seal ja tahtsid Aadrit lasta agga tedda ei olnud kodo.

Kohto küsimine: Kas ta sel näddalal maggas ühte ööd koddo ka?

Kaebtuse kandja wastus: Ma ei tea, kas ta magas wõi mitte.

Kohto küsimine: Kust ta need kaerad wõttis?

Kaebtuse kandja: Need kaerad kaswasid tõeste mino põllo peal.

Kohto küsimine: Kas ta tulli pühawa jalla koeo?

Kaebtuse kandja: ja kust ta hobuse wõttis ta tulli jalla koeo.

5) d. Kohto küsimised Jürrij Neideri käest.

Kohto ütlemine: perremees ütleb; et sa jalla pühawa koeo tulnud?

Kaebtuse kandja wastus: Kas ta ruki koormat ei näinud aita ukse ees.

Kohto küsimine: Kus perremees siis olli, kui sa koeo tullid hobbusega?

Kaebtuse kandja wastus: Ta maggas oma naesega minu kaerde peal.

Kohto küsimine: Teistel kõikidel olli willi wäljal agga miks pärrast sa koeo tõid?

Kaebtuse kandja wastus: Wihma eest tõin ärra.

Kohto küsimine: Kus pool sa need ärra seggasid maas wõi laudil?

Kaebtuse kandja wastus: Maas segasin ärra

Kohto küsimine:  No kas siis peal üksi on lõigatud kaerad?

Kaebtuse kandja wastus: jah peal üksi, al ei olle.

6) e. Ja et kohhus otsust ei saanud, lasti mõllemad korraga sisse tulla - kohtootsuse nõudmiseks.

Siis ütles Jürrij Leerman: Ma ollin Jacobi toa juurdes pühawa, siis kui sa koeo tullid.

Ja Jürrij Neider ütles: sa ollid koddo

Jürrij Leerman - ma wist ollin koddo

Jürrij Neider sa ollid koddo

Jürrij Leerman: ja sest ma ei tea, kas ollin koddo wõi mitte.

Kohus mõistis: et se Protokool saab Nurme Mõisa Härrale antud, et Härra wõib sedda suurema kohto kätte sata läbi kulata; sest siin ei wõi meie keddagi süüalluseks mõista, kui põlle selgeste näinud.