Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1867-1875)
| Leidandmed | EAA.1143.1.3 |
|---|---|
| Kaader |  85 |
| Daatum | 31.08.1871 |
| Protokolli number | 45 |
| Protokolli teema | 9. Sõim ja vägivald |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Jaan | Tullus | Peakohtumees | |
| Jaan | Wärs | Kohtumees | |
| Peter | Mandli | Kohtumees | |
Jusal sel 31 Augustil 1871. olli kogokonna kohus koon
Ette tulli Pikka rentnik Jaan Mark nink kaiwas. Et Erastwere sant olli Maamõõtja Otto Grüünbergi manu tulnu, nink sandil olli Zuwwa ära kadunu, Otto Grüünberg olli tema karjust läbi otsnu, nink ähwardanu 15 lööki anda, kui ta ära ei ütle. Karjus olli üttelnu: rentnigo naine wisas aita. Maamõõtja käsk mul aida ust walla laske, mis ma ka tei, nema otsewa aida läbi, nink es löwwa. Mina kassi karjussel karjaga mõtsa minna, ja lätsi esi warjid laskma, Maamõõtja olli wärja pääl jo een, ja karas mulle õkwa harja nink tõmmas mino otsete maha, sis tulli Mamootja naise welli Jaan Kask takkast, nink pes mulle iks päha, ja maamootja peni kissiwa pügsest
Adam Mägi nink Hendrik Mördimägi tunnistiwa ka nisama, nink ka weel enamb; Et Jaan Kask Kaagwerest olli takkast joosknu, Jaan Marga juussist kinni haarnu, jalgu ala maha wisanu sääl sõknu, ja rusikuga päha nink näo pääle pesnu, nink kui Jaani nägu selgeste tunnistap, kes kõik werine nink kramnu täüs olli. Adam Mägi tunnist ka et Peter Sawi olli ka sääl kaklemise man olnu.
Rein Hernelt, kes ka kawwest olli nännu, kusiti: Mis sina näit? Se üttel: Ma näi kül et na kolmekeste sääl maan olliwe, mina es taha sina õigede kaeda, sääl olli jo õige rööwli kaup.
Otto Grüünberg kutsuti ette, küsiti melles teije olleti kaklema lännu; Tema üttel ka, minna karja mõtsa es taha laske, ja Jaan Tulli wärjid laskma, lätsimi kül kaklema.
Jaan Kask kutsuti ette, nink küsiti: Misperast teije appi kaklema oleti lännu; Se waband henda, nink üttel: Mina lätsi lahutama nink mitte kaklema.
Otto Grüünbergi tunnistaja wana Otteba mees Peter Sawi, nink Kaagwere mees Adam Pettai, tunnistiwa: Tol Erastwere sandil olli Zuwwa ära kadonu, Otto Grüünberg olli omma rentnigo karjost jo paar kõrda läbi otsnu, ent karjos üttelnu: rentnigo naine wisas aita, et no olewat warastedu Zuwwa.
Nüüd olli rentnik Jaan Mark kasknu karjussel karjaga mõtsa minna, nink lännu esi warjid laskma, ent maamõõtja olli warja pääl jo een, ja tõmmanu õkwa rentnigo harja pitte kinni.
Jusal sel 31 Augustil 1871. olli kogokonna kohus koon
Ette tulli Pikka rentnik Jaan Mark nink kaiwas. Et Erastwere sant olli Maamõõtja Otto Grüünbergi manu tulnu, nink sandil olli Zuwwa ära kadunu, Otto Grüünberg olli tema karjust läbi otsnu, nink ähwardanu 15 lööki anda, kui ta ära ei ütle. Karjus olli üttelnu: rentnigo naine wisas aita. Maamõõtja käsk mul aida ust walla laske, mis ma ka tei, nema otsewa aida läbi, nink es löwwa. Mina kassi karjussel karjaga mõtsa minna, ja lätsi esi warjid laskma, Maamõõtja olli wärja pääl jo een, ja karas mulle õkwa harja nink tõmmas mino otsete maha, sis tulli Mamootja naise welli Jaan Kask takkast, nink pes mulle iks päha, ja maamootja peni kissiwa pügsest
Adam Mägi nink Hendrik Mördimägi tunnistiwa ka nisama, nink ka weel enamb; Et Jaan Kask Kaagwerest olli takkast joosknu, Jaan Marga juussist kinni haarnu, jalgu ala maha wisanu sääl sõknu, ja rusikuga päha nink näo pääle pesnu, nink kui Jaani nägu selgeste tunnistap, kes kõik werine nink kramnu täüs olli. Adam Mägi tunnist ka et Peter Sawi olli ka sääl kaklemise man olnu.
Rein Hernelt, kes ka kawwest olli nännu, kusiti: Mis sina näit? Se üttel: Ma näi kül et na kolmekeste sääl maan olliwe, mina es taha sina õigede kaeda, sääl olli jo õige rööwli kaup.
Otto Grüünberg kutsuti ette, küsiti melles teije olleti kaklema lännu; Tema üttel ka, minna karja mõtsa es taha laske, ja Jaan Tulli wärjid laskma, lätsimi kül kaklema.
Jaan Kask kutsuti ette, nink küsiti: Misperast teije appi kaklema oleti lännu; Se waband henda, nink üttel: Mina lätsi lahutama nink mitte kaklema.
Otto Grüünbergi tunnistaja wana Otteba mees Peter Sawi, nink Kaagwere mees Adam Pettai, tunnistiwa: Tol Erastwere sandil olli Zuwwa ära kadonu, Otto Grüünberg olli omma rentnigo karjost jo paar kõrda läbi otsnu, ent karjos üttelnu: rentnigo naine wisas aita, et no olewat warastedu Zuwwa.
Nüüd olli rentnik Jaan Mark kasknu karjussel karjaga mõtsa minna, nink lännu esi warjid laskma, ent maamõõtja olli warja pääl jo een, ja tõmmanu õkwa rentnigo harja pitte kinni.