1902 aastal 21 Märtsil kinnitatud Markus Kaarli p. Leppik ja Gustaw Tõnu p. Laumets leping:

§ 1. Markus Leppik annab oma Loba talu N:18 mis on Halliku wallas Kodawere kihelkonnas Jurjewi kreisis, rentniku Kustaw Laumetsa kätte üheks aastaks rendi peale, see on 23 aprillist 1902 kunni 23 aprillini 1903. selle Loba talu seadlikude piiridega, mis on 13 taldrit 42 krossi all pool nimetatud järgmiste muudatustega: Loba talu suurusest on omanik wälja wõtnud:

  I see põllumaa tükk mis Kruusaaugu mäe ümber on.

 II kausi wabrik, ühes selle põllumatükkiga kus peal wabrik seisab, ja ka tee sinna juure.

III. Sawiaugu tarwis maad nii palju kui Potsepp seda pruugib  ja igast kohast kust Potsepp seda heaks arwab, ja tee sinna juurde.

IV. 1 wakamaa elumaja lähedal, mida omanik,  Septembris ehk Oktobri kuus õunapuu aia istutamiseks pruugib ja sealt wälja wõtab kust temal meeldib.

§ 2. Rentnik Kustaw Laumets maksab renti Loba talu N: 48 eest: ükssada wiiskümmend rubla aastas ja nimelt järgmistel päewadel: 1 aprillil peab ½ aasta renti ette maksma, ja oktoobril teine pool

(½) jagu, mis tähtpäewal renti summast wõlgu jääb, selle eest maksab rentnik ühe protsendi kuu pealt juurde.

§ 3 .Kui rentnik selle koha omanikule tagasi annab, siis peab olema: a) hooned ja nimelt nende katuksed heas korras b) rukkinurm olgu hästi hoitud, ning õigel ajal hää seemnega külwatud; c) aiad peawad korras olema ja heinamaad wõsadest puhtad hoitama e) kõik sõnnik ja üle jäänud loomade toit peab selle koha peale ilma tasumata jäema d) eesseiswa aasta tarwis peawad kõrred ja ristikheinad söödid aegsaste küntud olema ja äestatud. Rentnik peab iga wakkamaa rukki eest mis külwamata on jäetud kuus seemet, ja halwa harimise eest 5 rbl. wakkama pealt kahju tasumist maksma.

§ 4. Rentnik peab wiienda jao kõigest nurmest rukki alla, ja kümnenda jao see on pool rukki põllust iga aasta ristikheina täis külima hea seemnega ja ilma tasumata järele jätma. Ristikheina põld jäeb aga sügisel kündmata ja saab teisel aastal karjamaaks pruugitud. Linade alla ei tohi rentnik  maad rohkem pruukida kui 3 wakamaad, wälja arwatud sellest mööda läinud sügisel üles küntud söödi; maa, mida rentnik oma tahtmise järele wõib pruukida.

Iga puuduwa wakamaa ristikheina ehk rohkem tehtud wakkamaa linade eest maksab rentnik (25) kakskümmend wiis rubla wakamaa pealt kahju tasumist wabandus, et rentnik põldusid mitte seada ega külimiseks mõeta ei oska, jääb tähelepanemata.

§ 5. Õlgi, heina ega põllu põhku ei tohi rentnik wäljalaenata ega müia, ei ka milgil kombel koha pealt ära saata.

§ 6. Kõik walla, kiriku ja kroonumaksud, orjused ja tegemised, mis selle koha peal on, ehk weel tulewad, seda maksab ja tallitab rentnik.

§ 7. Kõik õnnetused ja äpardused, mis piksed tule rahesao ehk weiste katku läbi tulewad rentnik waranduse juures seda kannab rentnik ise.

§ 8. Kõik parandused mis hoonete juures tarwis on teeb rentnik oma kuluga ja omanik annab materjali, mis rentnik ise raiub kui seda peaks tarwis olema ja kõik tarwitused  juurde weab. Paranduste  ehk  korraldamiste eest koha ja  hoonete juures rentnik midagi tasumist ei saa.

§ 9. Rentnik  hool on kõik selle koha teed kraawid, sillad hooned ja aiad ja kõige enam katused hääs korras hoida, õled katuse parandamiseks paneb rentnik omast käest. Omanikul ehk tema asemikul on õigus igal ajal, ja nii mittu korda kui see tema tahtmine on selle koha tallitamist, läbi waadata lasta; kui rentnik midagi ohakid on jätnud, siis wõib tema kulu peale korda seadida lasta.

§ 10. Rentnik ei tohi  kesapõldu miski wilja all pruukida nõnda sama ei  tohi ka enam kui 1/4 jagu aiamaast sõnnikuga wäetada kõik muu sõnnik peab kesa põllu peale weetama.

§ 11.  Rentnikul on keelatud ilma omaniku lubata neid maid üles künda mis põllu arimisse ei käi ka on keelatud täit kohta ehk selle jagusid ilma omaniku lubata wälja anda ehk rentida. Turbamaad ehk hagu ei tohi ilma omaniku lubata wõtta ega pruukida kui seda krundist saada on. Kui oma lubaga wõtab ehk teistele annab langeb seadusliku trahwi alla. Rentniku kohus on koha piirides olewa metsa ja kasu puude järele waadata.

§ 12. Tule kassa raha Loba talu hoonete eest mis Palla Wastastiku tule kahju korral awitamise seltsis kinnitatud on maksab õnnetuse korral omanik materjali wedu ja õlgede andmine jääb rentniku kanda.

§ 13. Kui omaniku ja rentniku poolt kuus kuud enne kontrahti lõpu üles ütlemist ei ole siis kestab see kontraht weel 1 aasta käes olewa kontrahti põhjusel edasi.

§ 14. Kui rentnik kontrahti lõpul kohast wälja läheb, on tema kohus 1 Webruaril pool eluhoonet ja tõisi kõrwalisi hooneid oma järele pruukida anda.

§ 15. Kõige nende ülemal nimetud kontrahi punktidel kindlaks täitmiseks maksab rentnik omanikele 25 rbl. Kautsijoni sisse ja saab jälle terwelt tagasi, kui koha tagasi andmisel talu hooned ja põllud kontrahi järele on, ja kõik maksud maksedud, wastalisel korral wõib omanik oma raud waranduse mis peab olema: 2 hobust, 7 sarw looma mis heas korras peab olema.

§ 16. Hoonete arwu ja nende seisu korra üle saab wastu wõtmise päewal  see on 23 aprillil üks iseäraline inwentari leht antud. (allkirjad)

                                                            Esimees J. Soiewa

                                                            Kirjutaja Sepp.