sel. 21 Aktobril 1876.
koos ollid
peakohtomees Josep Kask
teine kohtomees Josep Laurisson
kolmas kohtomees Jaan Mänd
Astusid ette selle walla Nõumeiste poolest wollildud kaks Nõumest Josep Särk ja Maddis Tamm ning kaebasid et Wallawallitsus on pearahha Rehnungi teggimissi juures üht wanna pearahha wõlga mis pearahha ramatus Tomas Paasi nimme peal seisab 24 Rubl ja 40 koppikud, Walla maksa panna tahtnud, misagga wollimehhed ei olle lubbanud selle pärrast et. se Tomas Paas on Tartu linnas ellanud ning seal Woorimees olnud. ning siis Aastal 1872 ärra surnud. ja nõuawad nemmad et. need Walla ammetimehhed kes sel ajal ammeti peal olnud. ning holetusse pärrast need pearahhad nõudmatta jätnud issi sedda wõllas pearahha wastama peawad.
Juhhan Tomik kes peakohtomees 1863-1865 sadik olli räkis et Tomas Paas on põddeja olnud. ning Aastal 1864 pearahha wõlgu jänod, ning siis omma pearahha 1865 Aasta ette ärra maksnud ja et temma sel Aastal ammetist lahti sanud. ei olle temma ennamb wõinod se wõllas pearahha sisse nõuda.
Maddis Tamm räkis et temma olnud 1866 peakohtomees ja maksnud siis Tomas Paas omma pearahha ärra Aastal 1867. sanud temma Wallawannemast. ja on siis ka Tomas Paas omma pearahha ärra maksnud agga olnud siis jo haige, 1868. ja 1869. on Tomas Paas Tartus haige olnud. ja pearahha maksmatta jätnud. ja on temma siis ka Wollimeistele ütlenud et. sedda Tomas Paasi pearahhast mahha jätta sest et temma põddeb, ning se wõllas pearahha Walla peale panna.. Wollimehhed agga ei olle Tomas Paasi pearahhast mahha jätnud. egga ka se wõllas pearahha walla peale wõtnud
Jakob Liis räkis et kui temma Aastal 1870. Wallawannemast sanud. olnud siis jo Tomas Paas 14 Rubl. 57 1/2 koppikud wanna pearahha wõlgu, ja et temma põddenud ei olle temma sedda wõlgo ärra maksnud. Wollimehhed agga ei olle Tomas Paasi pearahhast mahha jätnud enne kui Tomas Paas Aastal. 1872 ärra surnod ja on nenda wiisi se pearahha wõlg jänud.
Moistus
Et se õige assi et Tomas Paas wägga põddeja olli ehk temma küll wahhel Tartu linnas kui Woorimees olli ning selle läbbi omma tohtri rahha ja ülles peddamist tenida püidis, Wollimehhed agga Tomas Paasi selle pärrast pearahha maksjate arrus ülles piddasid et nemmad arwasid et Tomas Paas jälle terwest saab ning omma wõllas pearahha ärra maksab nenda kui se mitmede juures olnud se agga Aastal 1872 ärra surri ning ülle pea 24 Rubla ja 40 Cop wõlgu jäi, siis ei olle se mitte Walla ammetimeiste süi et Tomas Paas nenda paljo wõlgu jänud ja moistab koggukonnakohhos need wannad ammetimehhed. Juhhan Tomik, Maddis Tamme ja Jakob Liisi sest süist lahti. ja et se wõlg peab Walla poolt sisse maksetud saama.
Se moistus sai selle Liwlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastal 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud ning nende kohto käijatelle need säduse järrel Appellationi õppetusse kirjad wälja antud.
Josep Kask XXX
Josep Laurisson XXX
Jaan Mänd XXX
Nõumehhed Josep Särk ja Maddis Tamm anniwad sel. 28 Aktobril koggukonnakohtole ülles et nemmad selle moistusega rahhul ei olle. et wannad Ammetimehhed on on süist lahti moistetud. ning se wõllas pearahha Walla maksa pantud. ja pallusid Appellationi walja suurema kohto minna mis nendele nendakohhe N 295 all sai wälja antud
sel. 21 Aktobril 1876.
koos ollid
peakohtomees Josep Kask
teine kohtomees Josep Laurisson
kolmas kohtomees Jaan Mänd
Astusid ette selle walla Nõumeiste poolest wollildud kaks Nõumest Josep Särk ja Maddis Tamm ning kaebasid et Wallawallitsus on pearahha Rehnungi teggimissi juures üht wanna pearahha wõlga mis pearahha ramatus Tomas Paasi nimme peal seisab 24 Rubl ja 40 koppikud, Walla maksa panna tahtnud, misagga wollimehhed ei olle lubbanud selle pärrast et. se Tomas Paas on Tartu linnas ellanud ning seal Woorimees olnud. ning siis Aastal 1872 ärra surnud. ja nõuawad nemmad et. need Walla ammetimehhed kes sel ajal ammeti peal olnud. ning holetusse pärrast need pearahhad nõudmatta jätnud issi sedda wõllas pearahha wastama peawad.
Juhhan Tomik kes peakohtomees 1863-1865 sadik olli räkis et Tomas Paas on põddeja olnud. ning Aastal 1864 pearahha wõlgu jänod, ning siis omma pearahha 1865 Aasta ette ärra maksnud ja et temma sel Aastal ammetist lahti sanud. ei olle temma ennamb wõinod se wõllas pearahha sisse nõuda.
Maddis Tamm räkis et temma olnud 1866 peakohtomees ja maksnud siis Tomas Paas omma pearahha ärra Aastal 1867. sanud temma Wallawannemast. ja on siis ka Tomas Paas omma pearahha ärra maksnud agga olnud siis jo haige, 1868. ja 1869. on Tomas Paas Tartus haige olnud. ja pearahha maksmatta jätnud. ja on temma siis ka Wollimeistele ütlenud et. sedda Tomas Paasi pearahhast mahha jätta sest et temma põddeb, ning se wõllas pearahha Walla peale panna.. Wollimehhed agga ei olle Tomas Paasi pearahhast mahha jätnud. egga ka se wõllas pearahha walla peale wõtnud
Jakob Liis räkis et kui temma Aastal 1870. Wallawannemast sanud. olnud siis jo Tomas Paas 14 Rubl. 57 1/2 koppikud wanna pearahha wõlgu, ja et temma põddenud ei olle temma sedda wõlgo ärra maksnud. Wollimehhed agga ei olle Tomas Paasi pearahhast mahha jätnud enne kui Tomas Paas Aastal. 1872 ärra surnod ja on nenda wiisi se pearahha wõlg jänud.
Moistus
Et se õige assi et Tomas Paas wägga põddeja olli ehk temma küll wahhel Tartu linnas kui Woorimees olli ning selle läbbi omma tohtri rahha ja ülles peddamist tenida püidis, Wollimehhed agga Tomas Paasi selle pärrast pearahha maksjate arrus ülles piddasid et nemmad arwasid et Tomas Paas jälle terwest saab ning omma wõllas pearahha ärra maksab nenda kui se mitmede juures olnud se agga Aastal 1872 ärra surri ning ülle pea 24 Rubla ja 40 Cop wõlgu jäi, siis ei olle se mitte Walla ammetimeiste süi et Tomas Paas nenda paljo wõlgu jänud ja moistab koggukonnakohhos need wannad ammetimehhed. Juhhan Tomik, Maddis Tamme ja Jakob Liisi sest süist lahti. ja et se wõlg peab Walla poolt sisse maksetud saama.
Se moistus sai selle Liwlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastal 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud ning nende kohto käijatelle need säduse järrel Appellationi õppetusse kirjad wälja antud.
Josep Kask XXX
Josep Laurisson XXX
Jaan Mänd XXX
Nõumehhed Josep Särk ja Maddis Tamm anniwad sel. 28 Aktobril koggukonnakohtole ülles et nemmad selle moistusega rahhul ei olle. et wannad Ammetimehhed on on süist lahti moistetud. ning se wõllas pearahha Walla maksa pantud. ja pallusid Appellationi walja suurema kohto minna mis nendele nendakohhe N 295 all sai wälja antud
