Pala: Lepinguraamat (1902-1918)
| Leidandmed | EAA.3089.1.13 |
|---|---|
| Kaader |  24  25 |
| Daatum | 09.01.1903 |
| Protokolli number | 1 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
Tänasel päewal, 9mal Jaanuaril sai
1.
2.Sellest jäeb wälja omaniku kätte, põllumaat mõisa poolt tulles, alt poolt teed kõik, alustab
3. Jäeb omanikule kahe wakka alla heinamaad, kust omanik arwab seda omale wõtta.
4. Neli wälja saab poole tera peale antud ühe aasta peale.
5. Wilja seeme on omaniku oma. Wõtab aga sügise kõige pealt kõige parema wilja seemne ära. Et aga see aasta seeme külma wõetud on, ja tuleb kaugemalt osta, siis wõtab omanik seemet selle hinna järele ära, mis kewade maksis.
6. Kõik töö saab tehtud omaniku tahtmise järele, niisama kõik wäljade korraldused omaniku arusaamise järele.
7. Iga aasta peab kaks wälja rukki, kaks ristikheina all olema. Rukkid aga peawad kesa peal olema.
8. Linu wõib neli wakamaad pidada. Harib ja teeb kõik walmis.
9. Kartulid kolm wakamaad pidada, wõtab üles ja paneb omanikule paika.
10. Heinu ja õlgi ei tohi müüa ja wälja anda.
11. Kesa kraawid peawad täielikult puhastatud olema. Kesa ja ristikheina peqlt tulewad kiwid ära korjata.
12. Katused ja majade parandused, kui ka wilja redelid on poole tera mehe teha, aga omanik annab materiali.
13. Walla orjused ja küidid, ja tee sillutused poole tera mehe kanda, rahalised maja maksud omaniku kanda.
14. Kesadele enne rukkid saab 10 kotti kunstsõnnikut pandud, mida poolest saab maksetud niisama gipsi ristikheina peale on poolest kanda, aga wedu on poole tera mehe kanda.
15.Sügisesed künnid tulewad sügise ära künda ja kui aeg jätkub ka ära äestada.
16.Wili peab masinaga peksetud saama, masina wedu kulu kannab poole teramees.
17. Masina kütte puud on poolest, aga omaniku wilja kuiwatab omaniku puudega, aga oma wilja kuiwatab poole tera mees oma puudega ja muidu põletis puud peab poole teramehel omad olema, nii sama ka wilja seemne kuiwatamine jäeb poole tera mehe puudega. Wilja niisama ka omaniku õled(paneb) ja heinad paneb omaniku warju alla paika.
18. Mõlemad karjad hoiab poole tera mehe karjused, mille tasuks omanik 3 wakka wilja annab.
19. Ristikheina seemneid ei ole rohkem luba jätta, kui omanik seda annab. Ristikheina kui ka lina seemne kuiwatamine on poole tera mehe puuga.
20. Kõik põllu töö riistad peawad poole teramehe omad olema.
21. Mets mis tähendatud talu maa peal on , jäeb omaniku pruukida ja poole teramehel ei ole seda luba pruukida.
22. Wargust ega wargusi wastu wõtmist ei tohi olla, kui wargusi ette tuleb, siis on omanikul õigus poole terameest wälja ajada, olgu siis mill aasta ajal tahes ja poole tera mehel ei ole selle eest õigus kahjutasu nõuda.
23. Tahab päris omanik poole teramehele, ehk poole tera mees omanikule üles ütelda, siis peab seda Jakobi päewal tegema. Kui aga kumbagilt poolt üles ei ütelda, siis kestab see kaup weel ühe aasta edasi.
Allkirjad
Tänasel päewal, 9mal Jaanuaril sai
1.
2.Sellest jäeb wälja omaniku kätte, põllumaat mõisa poolt tulles, alt poolt teed kõik, alustab
3. Jäeb omanikule kahe wakka alla heinamaad, kust omanik arwab seda omale wõtta.
4. Neli wälja saab poole tera peale antud ühe aasta peale.
5. Wilja seeme on omaniku oma. Wõtab aga sügise kõige pealt kõige parema wilja seemne ära. Et aga see aasta seeme külma wõetud on, ja tuleb kaugemalt osta, siis wõtab omanik seemet selle hinna järele ära, mis kewade maksis.
6. Kõik töö saab tehtud omaniku tahtmise järele, niisama kõik wäljade korraldused omaniku arusaamise järele.
7. Iga aasta peab kaks wälja rukki, kaks ristikheina all olema. Rukkid aga peawad kesa peal olema.
8. Linu wõib neli wakamaad pidada. Harib ja teeb kõik walmis.
9. Kartulid kolm wakamaad pidada, wõtab üles ja paneb omanikule paika.
10. Heinu ja õlgi ei tohi müüa ja wälja anda.
11. Kesa kraawid peawad täielikult puhastatud olema. Kesa ja ristikheina peqlt tulewad kiwid ära korjata.
12. Katused ja majade parandused, kui ka wilja redelid on poole tera mehe teha, aga omanik annab materiali.
13. Walla orjused ja küidid, ja tee sillutused poole tera mehe kanda, rahalised maja maksud omaniku kanda.
14. Kesadele enne rukkid saab 10 kotti kunstsõnnikut pandud, mida poolest saab maksetud niisama gipsi ristikheina peale on poolest kanda, aga wedu on poole tera mehe kanda.
15.Sügisesed künnid tulewad sügise ära künda ja kui aeg jätkub ka ära äestada.
16.Wili peab masinaga peksetud saama, masina wedu kulu kannab poole teramees.
17. Masina kütte puud on poolest, aga omaniku wilja kuiwatab omaniku puudega, aga oma wilja kuiwatab poole tera mees oma puudega ja muidu põletis puud peab poole teramehel omad olema, nii sama ka wilja seemne kuiwatamine jäeb poole tera mehe puudega. Wilja niisama ka omaniku õled(paneb) ja heinad paneb omaniku warju alla paika.
18. Mõlemad karjad hoiab poole tera mehe karjused, mille tasuks omanik 3 wakka wilja annab.
19. Ristikheina seemneid ei ole rohkem luba jätta, kui omanik seda annab. Ristikheina kui ka lina seemne kuiwatamine on poole tera mehe puuga.
20. Kõik põllu töö riistad peawad poole teramehe omad olema.
21. Mets mis tähendatud talu maa peal on , jäeb omaniku pruukida ja poole teramehel ei ole seda luba pruukida.
22. Wargust ega wargusi wastu wõtmist ei tohi olla, kui wargusi ette tuleb, siis on omanikul õigus poole terameest wälja ajada, olgu siis mill aasta ajal tahes ja poole tera mehel ei ole selle eest õigus kahjutasu nõuda.
23. Tahab päris omanik poole teramehele, ehk poole tera mees omanikule üles ütelda, siis peab seda Jakobi päewal tegema. Kui aga kumbagilt poolt üles ei ütelda, siis kestab see kaup weel ühe aasta edasi.
Allkirjad