PROTOKOLL

Pala: Lepinguraamat (1902-1918)

LeidandmedEAA.3089.1.13
Kaader
25
26
Daatum09.01.1903
Protokolli number2
Protokolli teema6. Töö- ja teenistussuhted

1903 aastal Jaanuari kuu 9 päewal kinnitatud Aleksander Korknobeli ja Aleksander Moori suusõnaline leping.

§ 1. Jakob Moor wõtab 1903 aastal sindli lõikamise nendest pakkudest, mis A. Korknobel Elistwere metsast ostnud on 200 kuni 400 sülda, ja mis Palla walla Kalamaa talu peale wälja  weetud on, oma peale, s. o.: Moori palkale omal kulul kõik töölised, mis selle töö juures tarwis on, nagu masinist, sindli lõikaja, kantija (ja), laduja ja n. e.; pruugib sindli saagide ümber ajamiseks oma katalt, mis tema ise Detsembri kuus 1902 a tähendud koha peale wedama ja töö lõpul ära tuua laskma peab.

§ 2. Selle töö tarwis laseb A. Korknobel omal kulul  nimetud kohale üks laud kuur teha ja muretseb töö tarwis üks kantimise ja üks sindli lõikamise saag raamidega. Nõnda sama laseb A. Korknobel

omal kulul kütmise tarwis ühe eeskütja ahju teha kelle tarwis aga Moori katla restid pruugitud saawad.

§ 3 .Katla kütmise tarwis pruugib Moor sindli lõikamise läbi sünnitud sae puru. Mašina ja šaagide määrimise tarwis eli ja raswa ostab Moor oma kulul, nõnda sama ka kõik  wiilid ja muud wäiksed

asjad, mis selle töö juures tarwis on.

§ 4. Sae puru, mis kütmisest üle jäeb, peab Moor A. Korknobeli poolt näidatud koha peale wäljawedada, sindli pinnad  peawad näidatud koha peale 6x6` süldadesse ülesse laotud, lõigatud sindlid

A. Korknobeli poolt määratud sortide ja  paljusi järele hunnikusse ülesse laotud saama, kellel kõikidel aluspuud peawad all olema.

§ 5. A. Korknobeli  saagedega peab Moor nii hoolega ümber käima, et need mitte rikutud ei saa, hooletuse läbi sünnitud kahjude eest wastutab Moor. Kõik õnnetused, mis töö juures töölistele juhtuwad, on   Moori kanda. Kõik tööd, mis selle juures tarwis, nagu masinate ülesseadmine, nende korras hoidmine j. n. e. on Moori asi.

§ 6. Lõigatud sindlid peawad  iga pidi laitmata olema, nende laius ja pikkus jäeb A. Korknobeli määrata. Sindlid peab pakkudest nii palju wälja lõikama, kui puu wähegi lubab. Tööga peab  Moor 1903 a. nii  wara peale hakkama, et enne rehepeksmise hakkamist Augustil kõige tööga walmis saab ja ei tohi wahe peal mitte tööga seisma jäeda. Kui katla jõu puuduse, mõne asja katki minemise, ehk muul põhjusel töö ei edene, siis on see Moori enda kahju.

§ 7. Rihmad sindli saagide ümberajamiseks  ostab Moor omal kulul ja nende parandamisel on tema asi, nõndasama ka mõned muud wäikesed parandamised.

§ 8. Tulega peab Moor wäga ettewaatlik olema, juhtub aga siiski üks õnnetus, siis kannab igaüks kahju oma asjadele. Moor peab endal korralikud mehed pidama, et peremehel kelle maa peal lõikus

sünnib, mitte põhjust ei ole nende üle nuriseda.

§ 9 .Kui Moor kõik see oma peale wõetud töö korralikult lõpetanud, saab tema kõigi tööde eest, mis nendest pakkudest lõigatud sindli walmistamise juures oli, nagu: lõikus, ülesladumine ja sortimine,  puru ärawedamine, ahju kütmine, katla üür ja  kõikide kohuste eest, mis siin lepingus nimetud, järgmist palka: iga  I ja II sordi sindli tuhande eest 1 rbl. 20 kop.(Üks rubla kakskümmend kop.) iga üles lautud sindli pinna sülla eest 15 kop.( wiisteistkümmend kop.), auru katla wedamise eest edasi ja tagasi 25 rubla (kakskümmend wiis rubla), eli ja raswa eest 15 rbl (wiisteistkümmend r.) rihmade eest 20 (kakskümmend rubla) ja wiilide eest ja muu wäikse asjade eest 3 r. (kolm) rubla. III sordi sindli lõikuse eest ei saa mitte maksetud. Kakskolmandiku töö rahast wõib Moor iga tehtud töö eest tööjooksul wälja wõtta, wiimase kolmandiku ja wedu, rihmade määrde ja  wiili raha mitte enne kui kõik töö korralikult lõpetatud on.

                                              Allkirjad

                                              Kohtu esimees: J. Soiewa

                                              Kirjutaja: Sepp

1903 aastal Jaanuari kuu 9 päewal kinnitatud Aleksander Korknobeli ja Aleksander Moori suusõnaline leping.

§ 1. Jakob Moor wõtab 1903 aastal sindli lõikamise nendest pakkudest, mis A. Korknobel Elistwere metsast ostnud on 200 kuni 400 sülda, ja mis Palla walla Kalamaa talu peale wälja  weetud on, oma peale, s. o.: Moori palkale omal kulul kõik töölised, mis selle töö juures tarwis on, nagu masinist, sindli lõikaja, kantija (ja), laduja ja n. e.; pruugib sindli saagide ümber ajamiseks oma katalt, mis tema ise Detsembri kuus 1902 a tähendud koha peale wedama ja töö lõpul ära tuua laskma peab.

§ 2. Selle töö tarwis laseb A. Korknobel omal kulul  nimetud kohale üks laud kuur teha ja muretseb töö tarwis üks kantimise ja üks sindli lõikamise saag raamidega. Nõnda sama laseb A. Korknobel

omal kulul kütmise tarwis ühe eeskütja ahju teha kelle tarwis aga Moori katla restid pruugitud saawad.

§ 3 .Katla kütmise tarwis pruugib Moor sindli lõikamise läbi sünnitud sae puru. Mašina ja šaagide määrimise tarwis eli ja raswa ostab Moor oma kulul, nõnda sama ka kõik  wiilid ja muud wäiksed

asjad, mis selle töö juures tarwis on.

§ 4. Sae puru, mis kütmisest üle jäeb, peab Moor A. Korknobeli poolt näidatud koha peale wäljawedada, sindli pinnad  peawad näidatud koha peale 6x6` süldadesse ülesse laotud, lõigatud sindlid

A. Korknobeli poolt määratud sortide ja  paljusi järele hunnikusse ülesse laotud saama, kellel kõikidel aluspuud peawad all olema.

§ 5. A. Korknobeli  saagedega peab Moor nii hoolega ümber käima, et need mitte rikutud ei saa, hooletuse läbi sünnitud kahjude eest wastutab Moor. Kõik õnnetused, mis töö juures töölistele juhtuwad, on   Moori kanda. Kõik tööd, mis selle juures tarwis, nagu masinate ülesseadmine, nende korras hoidmine j. n. e. on Moori asi.

§ 6. Lõigatud sindlid peawad  iga pidi laitmata olema, nende laius ja pikkus jäeb A. Korknobeli määrata. Sindlid peab pakkudest nii palju wälja lõikama, kui puu wähegi lubab. Tööga peab  Moor 1903 a. nii  wara peale hakkama, et enne rehepeksmise hakkamist Augustil kõige tööga walmis saab ja ei tohi wahe peal mitte tööga seisma jäeda. Kui katla jõu puuduse, mõne asja katki minemise, ehk muul põhjusel töö ei edene, siis on see Moori enda kahju.

§ 7. Rihmad sindli saagide ümberajamiseks  ostab Moor omal kulul ja nende parandamisel on tema asi, nõndasama ka mõned muud wäikesed parandamised.

§ 8. Tulega peab Moor wäga ettewaatlik olema, juhtub aga siiski üks õnnetus, siis kannab igaüks kahju oma asjadele. Moor peab endal korralikud mehed pidama, et peremehel kelle maa peal lõikus

sünnib, mitte põhjust ei ole nende üle nuriseda.

§ 9 .Kui Moor kõik see oma peale wõetud töö korralikult lõpetanud, saab tema kõigi tööde eest, mis nendest pakkudest lõigatud sindli walmistamise juures oli, nagu: lõikus, ülesladumine ja sortimine,  puru ärawedamine, ahju kütmine, katla üür ja  kõikide kohuste eest, mis siin lepingus nimetud, järgmist palka: iga  I ja II sordi sindli tuhande eest 1 rbl. 20 kop.(Üks rubla kakskümmend kop.) iga üles lautud sindli pinna sülla eest 15 kop.( wiisteistkümmend kop.), auru katla wedamise eest edasi ja tagasi 25 rubla (kakskümmend wiis rubla), eli ja raswa eest 15 rbl (wiisteistkümmend r.) rihmade eest 20 (kakskümmend rubla) ja wiilide eest ja muu wäikse asjade eest 3 r. (kolm) rubla. III sordi sindli lõikuse eest ei saa mitte maksetud. Kakskolmandiku töö rahast wõib Moor iga tehtud töö eest tööjooksul wälja wõtta, wiimase kolmandiku ja wedu, rihmade määrde ja  wiili raha mitte enne kui kõik töö korralikult lõpetatud on.

                                              Allkirjad

                                              Kohtu esimees: J. Soiewa

                                              Kirjutaja: Sepp


TAGASI KUVA MÄRGENDUS