20 Märtsil 1903 a. Kaarel Sallo ja Juhan Rosenbergi wahel kinnitatud lepping.

1. Omanik Kaarel Sallu annab oma kolmandik ,, Laurimärdi  koha N 29, mis Palla wallas Kodawere kihelkonnas Jurjewi kreisis, rentniku Juhan Roosenbergi kätte kolmeks aastaks rendi pääle; see on 23 aprillist 1903 a kunni 23 aprillini 1906 aastani selle Laurimärdi kolmandiku koha seaduslikude piiridega 8 taaldrit 80 grossi ehk wakama osa järele, siin kontrahi lõpus nimetatud muutmistega.

2. Rentnik Juhan Rosenberg maksab renti,, Laurimärdi`` koha N 29 eest iga aasta üks sada (100) rubla ja nimelt järgmistel tähtpäewadel: 1 märtsil peab ½ aasta rendist ette maksma ja enne 1 oktobri kuud teine ½ jagu, mis tähtpäewadel rendi summast wõlgu jääb, selle eest maksab rentnik ühe protsendi kuu pealt juure. tulekassa raha peab 1 märtsil igakord ette maksma. Kui tulekassa seltsi eestseisus seda nõuab ära põlenud majade uueste ehitamise kulu maksab omanik.

3. Kui rentnik selle koha omanikule tagasi annab, siis peab olema: a) hooned, ja nimelt nende katuksed hääs korras; b) rukkinurm olgu hästi haritud, ja õigel ajal hää seemnega külwatud; d) aiad peawad korras olema, heinamaad wõsudest puhtad hoitud; e) kõik sõnnik, ja ülejäänud loomade toit ja põhk peab selle koha pääle ilma tasumata jääma;f) piirid nurmedel olgu  puhtad ja hästi korras hoitud; g) eesseiswa põllutöö aasta tarwis peawad kõrre ja ristiku söödi künnid aegsaste olema üles küntud ja äestatud. Rentnik peab iga wakamaa rukki eest mis külimata on jäetud kuus seemet, ja halwa harimise pärast wiis rubla kahju tasumiseks maksma.

4. Rentnik peab wiienda jao kõigist nurmemaast rukki alla, ja kõige wähem kümnenda jao ristikheina alla, iga aasta külima ja järele jätma ilma tasumata. Linade alla ei tohi rentnik mitte rohkem, kui kümnes jagu kõigist nurmemaast külida: kui ristikheina peaks rohkem olema kui kümnes jagu põllust pruugitama, siis ei kaswa linade külimise õigus mitte üle kümnenda osa põllust. Iga puuduwa wakamaa ristikheina, ehk rohkem tehtud wakamaa linade eest maksab rentnik 25 rubla kahjutasumiseks; wabanduseks, et rentnik põldusid mitte ei seada, ega mõeta külimiseks ei oska, jääb tähel panemata.

5. Õlgi, heinu ega põllupõhku ei tohi rentnik wälja lainata, ega müüa, ei ka milgi kombel koha päält ära saata, talu omaniku teadmata ega tahtmata.

6. Kõik walla , kiriku ja kroonumaksud wäljaarwatud üksi kroonu dessatini maks- orjused ja tegemised, mis selle koha pääl on, ehk weel tulewad, maksab ja talitab selle koha rentnik ise (Liik. talur.kogk. S § 207)

7. Kõik õnnetused ja äpardused mis pikse, tule, rahesao, ehk weiste katku läbi tulewad, peab rentnmik ise oma kahjuks kandma.

8. Kõik parandamised mis tarwis on, teeb rentnik oma rahwaga ja omanik juhatab materjali, mis rentnik ise  raiub, ja kõik tarwitused  juurde weab, õled katukse parandamiseks paneb rentnik omast käest. Parandamiste ehk korraldamiste eest koha juures, rentnik midagi tasumist ei saa.

9. Rentniku hool on kõik selle koha teed, kraawid, sillad, hooned ja aiad ja kõige enam katuksed hääs korras hoida. Omanikul, ehk tema asemikul on õigus igal ajal, ja nii mitu korda kui see tema tahtmine on selle koha talitamist läbi waadata, ehk waadata lasta, kui rentnik midagi lohakile on jätnud, siis wõib tema kulu pääl, korda seada lasta.

10. Kui omaniku, ega rentniku poolt kuus kuud enne kontrahti lõppu ülesütlemist ei ole, siis kestab see kontraht weel kolm aastat käes olewa kontrahi põhjusel edasi.

11.  Rentnik ei tohi kesapõldu mikski wilja all pruukida nenda sama ei tohi ka enam kui 1/4 jagu aiamaast sõnnikuga wäetada, kõik muu sõnnik peab kesa põllu pääle weetama. Wikki wõib kesa peal pidada kui heina.

12. Rentnik wastutab kõige oma nüüdse, ja tulewa warandusega selle eest, et kontrahti tema poolt hoolega täidetakse ja peetakse, ja ei tohi oma kraami ehk warandust enne ära müüa, ega wedada, kui tema omanikuga tasa on,  iseäranis oma raud waraga mis kõige wähem üks hobune ja üks karilooma (weis) hääs korras peab olema.

13. Rentnik peab selle koha hooned oma kulu pääl tulekassas hoidma, tasumise raha peab materjali ostmiseks ja ehituse kuludeks pruugitama.

14. Rentnikul on keelatud, ilma omaniku lubata neid maid üles künda, mis põllu aru sisse ei ole arwatud, ka on keelatud täit kohta ehk selle jagusid ilma omaniku teadmata, wälja anda ehk rentida.

Turbamaad ehk hagu on üksinda omanikust kätte juhatatud paigast luba wõtta; kui seda krundist üleüldse saadawal on. Kes oma lubaga wõtab, ehk teistele annab, langeb seadusliku trahwi alla.

Rentniku kohus on koha piirides olewa metsa järele waadata, ja kahju eest wastutada.

15. Kui rentnik kontrahi lõpul kohast wälja lähab, on tema kohus 1 weebruaril pool eluhoonet, ja teisi kõrwalisi hooneid oma järele tulejale pruukida anda.

16. Omanikul on õigus kohta ka enne nende kontrahi lõppu müüa; rentnikule ülesütlemise tärmiinist siin kontrahtis, ei wõi mitte mööda minna, kui rentnuk omad kohused  kõigiti on täitnud.

17. Kui rentnik üheks tärminiks rendi maksmata jättis, ja järgmisel tärminil jälle niisugune korratus ette tuleb, siis on omanikul õigus kontrahi rikkujat kohtu abil kohast wälja ajada ja nõudmist kindlaks teha, selle kontrahi § 12 põhjusel. Rendimaksmise koht Jurjewi kreisi piirides ehk saadetakse raha posti kätte.

18. Rentnikule antud hooned on järgmised:

   1) Elumaja keskmine õlekatus.

   2) Karjalaut ja põhustik, õlekatus.

   3) Üks ait

   4) Kartuli kelder

   5) Saun teiste taluomanikudega ühes.

19. Iseäralised tingimised ja kokkuleppimised:

Rentnik peab kaks kolmandiku wakamaad põllumaast omanikule pruukida  andma, ilma tasumata. Rentnik peab omaniku lehma suwel omas karjas laskma käia ilma maksuta.  Rentnik annab omanikule 25 puuda õlgi aastas ilma tasumata. Rentnik peab Contrachti lõpul nimelt nii palju heinu sinna  koha peale jätma, kui ta 23dal Aprillil 1903 a omaniku käest wastu wõttis. Rentnik peab oma rendi wiimasel aastal Contrachi järele rukki põllu peale seitsmeteistkümne rubla eest kunstsõnnikut külwama.

             Täh. punkt 4da kohta: linu wõib aga kaks wakamaad pidada.

                                                      Allkirjad

                                                  Esimees: J. Soiewa

                                                  Kirjutaja Sepp.