Kaebas Juhan Pernpu, et ta wana 24.aastane hobune, mis Juh. Kersnal müinud ja J. Kersn s.a. jälle Nigolas Weskil,- aga Weski põle wa hobuse eest muret pidanud, mis tema juure tulnd /wist siis, kui mõisa saue koplist äraaetud/. Ta on J. Kersnal pakkumas käinud, kes öölnud, et see tema ei ole, waid Nigl. Weski, kellele müinud, siis ta ema käind N. Weskile Palukülas pakkumas, aga Weski öölnud, et põle tema, waid Kersna, Weski juurest on hobune jälle tema juure tulnud ja ta seda 6 nädalid toitnud, nõuab 10 kop. päewa pealt sööma raha,- praegu peab jalgust nenda otsas olema, et ülesse ei sa ja pitkali sööb, et halb on wiletsa looma waewa nähes.

Nigl. Weski ütles, et see ei ole tema waid Kersn hobune ja et temal ta tapmisega ega naha wõtmise tegemist ei ole ja et Pernpuul selle söötmist ka(i) ei maksa.

Kohus mõistis, et siin loomakaitse seltsi ei ole, peab kohus aru tegema, et loom piinast lahti saab; peab Pernpu hobuse /Weski asemel/ äratapma ja naha 6. nädalise söötmise ette, mis Weski tale maksta ei taha, omale wõtma; sest et Pernpu hobust Weskil pakkumas käis, mis põle wastuwõtnud ja seda oma juures senni söötis, kui asi selgeks läks /Nr 69/.