Kohtu ette oli tulnud kaebaja Jürri Ulsberg ja kaebas, et tema olla Jaan Wilokale 1873.aastal saapad teinud, ja nende töö raha tulnud 1 rubl 80 kop. kellest Jaan Wilokas temale aasta päraast 90 cop. wälja maksnud ja 90 cop. wõlgu jätnud. Pärast olla Jüri temale weel saapaid parandanud, ja kahed pooled tallad alla lönud ja seda töö raha olnud ka 90 cop koku 1 rubl 80 cop. olla temal õigus Jaan Wiloka käest weel pärida. Ja sest aiast saadik, kui se nimetud raha temal Jaan Wilokaga wõlgu jäänud, et oma wõlga ära maksaks; ja Jaan Wilokas on iga kord ikka lubanud maksta aga mitmel wiisil seda jälle ära seganud, ja nenda oma wõlga kuni tänini maksmata pidanud. Nüüd öölda Jaan et ta kõik oma raha siis olla wälja maksnud, kui ta saapad kätte saanud, ja salgada oma wõlga ära, et temal ühtegi ennam pole maksta.
Jaan Wilokas sai kohtu ette kutsutud, ja kohus küsis temalt, kas tal se nimetud raha Jürri Ulsbergiga pidi wõlgu olema, ja se rääkis kohtu ees, et Jüri Ulsberg on sel korral tema wene saabastele ued põhjad alla pannud, mis tarwis Jüri omast käest naha pannud, ja selle naha ja töö raha maksnud ta Jürile, kui saapad kätte saand 1 rubla 50 Cop. wälja, 1 rubl on tal ennest raha olnud, ja 50 kop. laenanud wenna käest; pärast ütleb ta kohtu ees, et temal olnud, omast käest 1 rubl 50 Cop. ja wenna käest weel 50 Cop. laenanud, keda ta Jürile saabaste eest maksnud. Aga Jüri Ulsberg ütleb, et ta pole tema käest enam kui 90 kop. raha saanud. Ka waidleb Jaan Wilokas, et Jüri pole temale enam saapaid parandand, kui ühed poled tallad, alla lönud, aga Jüri Ulsberg tunistab kohtu ees, et ta on temale kahed pooled tallad pärast saapa tegemist alla lönud, essimese poole talla alla lömise eest pidanud Jaan temale 20 Cop. ja teiste poole taldade ja muu parandamise eest 70 Cop. maksma.
Jaan Tuunis tunnistab ka kohtu ees, et tema on aitanud Jürri Ulsbergi Jaan Wiloka saapaid parandada, ja ütleb, et Jüri on tema saabastele kahed pooled tallad alla lönud, ja muud parandamist ka weel seal jures teinud.
Siis hakkab Jaan Wilokas kohtu ees suurt kärra tegema, ja kohtule wastu haukuma käskides kohut waid olla, et tema seda kohut ei kula, temal olla õigus keegi temale ei wõi parata, ja kohus käskis, teda puuri panna. Aga Jaan Wilokas hakkab wastu ütteldes: kes on se, kes mind puuri panneb? Ja kui talitaja kohtu abiga, teda wäe kombel pidi puuri panema, siis ütleb ta: Kurrat, ma tahan katsuda mis mehed teie olete; tulge seiske mehe rinna ees, teie minust ühtegi ei sa, ja kopikad ma kellegile ei maksa.
Kohus mõistis, et Jaan Wilokas pidi Jürri Ulsbergile se wõlg 1 rubl 80 Cop. wälja maksma, ja selle eest, et on oma wõlga ära salganud ja kohtu wastu hakkand 1 rubl trahwi walla laeka.
Aga et Jaan Wilukas seda moistust ei kulanud, waid weel ähwardades kohut teutas, saab se protokol Hakenrihtri kohtule otsuseks tegemise pärast ette pandud.
Selsamal päewal Protokol Hakenrihtri kohtule wälja antud. 1 Rbl trahwi walla laeka wälja maksetud.
Kohtu ette oli tulnud kaebaja Jürri Ulsberg ja kaebas, et tema olla Jaan Wilokale 1873.aastal saapad teinud, ja nende töö raha tulnud 1 rubl 80 kop. kellest Jaan Wilokas temale aasta päraast 90 cop. wälja maksnud ja 90 cop. wõlgu jätnud. Pärast olla Jüri temale weel saapaid parandanud, ja kahed pooled tallad alla lönud ja seda töö raha olnud ka 90 cop koku 1 rubl 80 cop. olla temal õigus Jaan Wiloka käest weel pärida. Ja sest aiast saadik, kui se nimetud raha temal Jaan Wilokaga wõlgu jäänud, et oma wõlga ära maksaks; ja Jaan Wilokas on iga kord ikka lubanud maksta aga mitmel wiisil seda jälle ära seganud, ja nenda oma wõlga kuni tänini maksmata pidanud. Nüüd öölda Jaan et ta kõik oma raha siis olla wälja maksnud, kui ta saapad kätte saanud, ja salgada oma wõlga ära, et temal ühtegi ennam pole maksta.
Jaan Wilokas sai kohtu ette kutsutud, ja kohus küsis temalt, kas tal se nimetud raha Jürri Ulsbergiga pidi wõlgu olema, ja se rääkis kohtu ees, et Jüri Ulsberg on sel korral tema wene saabastele ued põhjad alla pannud, mis tarwis Jüri omast käest naha pannud, ja selle naha ja töö raha maksnud ta Jürile, kui saapad kätte saand 1 rubla 50 Cop. wälja, 1 rubl on tal ennest raha olnud, ja 50 kop. laenanud wenna käest; pärast ütleb ta kohtu ees, et temal olnud, omast käest 1 rubl 50 Cop. ja wenna käest weel 50 Cop. laenanud, keda ta Jürile saabaste eest maksnud. Aga Jüri Ulsberg ütleb, et ta pole tema käest enam kui 90 kop. raha saanud. Ka waidleb Jaan Wilokas, et Jüri pole temale enam saapaid parandand, kui ühed poled tallad, alla lönud, aga Jüri Ulsberg tunistab kohtu ees, et ta on temale kahed pooled tallad pärast saapa tegemist alla lönud, essimese poole talla alla lömise eest pidanud Jaan temale 20 Cop. ja teiste poole taldade ja muu parandamise eest 70 Cop. maksma.
Jaan Tuunis tunnistab ka kohtu ees, et tema on aitanud Jürri Ulsbergi Jaan Wiloka saapaid parandada, ja ütleb, et Jüri on tema saabastele kahed pooled tallad alla lönud, ja muud parandamist ka weel seal jures teinud.
Siis hakkab Jaan Wilokas kohtu ees suurt kärra tegema, ja kohtule wastu haukuma käskides kohut waid olla, et tema seda kohut ei kula, temal olla õigus keegi temale ei wõi parata, ja kohus käskis, teda puuri panna. Aga Jaan Wilokas hakkab wastu ütteldes: kes on se, kes mind puuri panneb? Ja kui talitaja kohtu abiga, teda wäe kombel pidi puuri panema, siis ütleb ta: Kurrat, ma tahan katsuda mis mehed teie olete; tulge seiske mehe rinna ees, teie minust ühtegi ei sa, ja kopikad ma kellegile ei maksa.
Kohus mõistis, et Jaan Wilokas pidi Jürri Ulsbergile se wõlg 1 rubl 80 Cop. wälja maksma, ja selle eest, et on oma wõlga ära salganud ja kohtu wastu hakkand 1 rubl trahwi walla laeka.
Aga et Jaan Wilukas seda moistust ei kulanud, waid weel ähwardades kohut teutas, saab se protokol Hakenrihtri kohtule otsuseks tegemise pärast ette pandud.
Selsamal päewal Protokol Hakenrihtri kohtule wälja antud. 1 Rbl trahwi walla laeka wälja maksetud.
