Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1867-1875)
| Leidandmed | EAA.1143.1.3 |
|---|---|
| Kaader |  97 |
| Daatum | 19.05.1872 |
| Protokolli number | 86 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Jaan | Tullus | Peakohtumees | |
| Jaan | Wärs | Kohtumees | |
| Peter | Mandli | Kohtumees | |
Kolmas kohhus selsammal päiwal.
Tulli ette Jaanpä Maja rentnik Jaan Mark, ja kaiwas Jaanpä perris ommanik Gotthard Grünberg päle, et Se ollew tälle 6 wakkama rükka lubbanu anda ja nüüd andwat selge musta ma, kon middagi ei ollew, ne ollew linnama röa. Jaan Mark nõwwap nüüd G. Grünbergi käest, kas andku Grünberg 8 wakka alla kessa nurme röast 4 wakka ma röa häüsse perra pooles, ehk andku 2 wakkama röa ma rent taggasi. Kutsuti G. Grünberg ette ja küssiti selle rentniku luggu ülle; temma üttel, egga ma sinna süüdlane ei olle, enge minno ennine rentnik Adam Mäele, temma teggi röa wäga halwaste ja ilda mahha, selle ei wõi ma sedda henda kahjos wõtta.
Adam Mäele tulli ette ja üttel: G. Grünberg lubbas essi mull linna kessa päle tetta nink perran linna kakmist, temma (antu) lutuhhaga rükka külwa; ent kui röa teggemine kätte tulli, küsse ma Grünbergi käest lutuhka ja ta es anna.Kuis kessa nurme päl rügga kaswap? ent kõrro röa ei kassu selle, et ennambest kiik linna muu om.
Kohtu otsus: Et G. Grünberg röa teggemise man essi süüdlane om: Peap temma omma rentnikule Jaan Markale 4 wakkama kessa nurme röast, häüsse perra kuis rügga om 8 wakka maast pooles andma, ja katte wakka ma röa ma rent taggasi andma 6 rublat. Nink rentnik Jaan Mark peap süggise jälle nelja wakkama rükka kõrra perrast G. Grünbergi nurme mahha teggema. Ent wanna rentnik Adam Mäele mõisteti röa asjast koggoni wallale.
Kohtun käüjile sai kohtu otsus ja §§ 773 ja 774 ette loetus, G. Grünberg es olle sellega mitte rahhu ja pallel Protokolli wälja mes ka tälle lubbati anda.
Kirjotaja abbilinne J. Leppik
Protokoll sai wälja antus sel 26 Mail 1872.
Kolmas kohhus selsammal päiwal.
Tulli ette Jaanpä Maja rentnik Jaan Mark, ja kaiwas Jaanpä perris ommanik Gotthard Grünberg päle, et Se ollew tälle 6 wakkama rükka lubbanu anda ja nüüd andwat selge musta ma, kon middagi ei ollew, ne ollew linnama röa. Jaan Mark nõwwap nüüd G. Grünbergi käest, kas andku Grünberg 8 wakka alla kessa nurme röast 4 wakka ma röa häüsse perra pooles, ehk andku 2 wakkama röa ma rent taggasi. Kutsuti G. Grünberg ette ja küssiti selle rentniku luggu ülle; temma üttel, egga ma sinna süüdlane ei olle, enge minno ennine rentnik Adam Mäele, temma teggi röa wäga halwaste ja ilda mahha, selle ei wõi ma sedda henda kahjos wõtta.
Adam Mäele tulli ette ja üttel: G. Grünberg lubbas essi mull linna kessa päle tetta nink perran linna kakmist, temma (antu) lutuhhaga rükka külwa; ent kui röa teggemine kätte tulli, küsse ma Grünbergi käest lutuhka ja ta es anna.Kuis kessa nurme päl rügga kaswap? ent kõrro röa ei kassu selle, et ennambest kiik linna muu om.
Kohtu otsus: Et G. Grünberg röa teggemise man essi süüdlane om: Peap temma omma rentnikule Jaan Markale 4 wakkama kessa nurme röast, häüsse perra kuis rügga om 8 wakka maast pooles andma, ja katte wakka ma röa ma rent taggasi andma 6 rublat. Nink rentnik Jaan Mark peap süggise jälle nelja wakkama rükka kõrra perrast G. Grünbergi nurme mahha teggema. Ent wanna rentnik Adam Mäele mõisteti röa asjast koggoni wallale.
Kohtun käüjile sai kohtu otsus ja §§ 773 ja 774 ette loetus, G. Grünberg es olle sellega mitte rahhu ja pallel Protokolli wälja mes ka tälle lubbati anda.
Kirjotaja abbilinne J. Leppik
Protokoll sai wälja antus sel 26 Mail 1872.