Ette tuli Tannil Tuunas ja kaibas, et tema peremees Peeter Siska peawat teda öösel kerikomõisa mõtsa puid wargile ajama, aga tema ei tohtiwat mitte minna, selle et wargus keeldu om. Kewaja sis käwe meie kattekesi kerikomõisa mõtsan wargil nink lõiksi saega puid maha, nei puid nüüd enam küll enamb ei ole, hago wahest ehk om weel. Nema käiwa nüüd naisega katekesi nink toowa iks nii paljo kui ennegi ära palutedus saab. Mina kuule muido sõna küll, aga et tema minno öösel wargile ajab, sis pea mina sõnakuulmatu olema. Peremees oli tahtnu tälle roobiga lüwwa, aga es ole löönu.

Peeter Siska tuli kohtu kutsmise pääle ette nink ütel, et tema ei olewat kunagi warastanu, enge pois kaebawat kiusu perast.

Kohtumehe Jakob Pruwli ja Jaan Meister lätsiwa mõtsa kaema, kas Tannil Tuunas kaibus Peeter Siska vasta, mõtsawarguse perast, õige olnes. Tannil Tuunas wei kohtumehe kande manu, kost puid oli saega maha lõigatu, neid oli wiis kandu. Peeter Siska tunnist mõtsan esi oma suuga, et tema oma karjapoisiga neid puid olewat maha saaginu nink ärawarastanu.

Otsus:

Peeter Siska kaibus karjapois Tannil Tuunas wasta tühjas mõistetu, ent Siska peab 1 Rbl. waeste ladikohe siin 14. päiwa seen trahwi masma, et poisikest wargile oppas.

Peter Siska ärakoolnu.