PROTOKOLL

Väimela: Lepinguraamat (1866-1890)

LeidandmedEAA.3414.1.4
Kaader
25
Daatum16.07.1870
Protokolli number43
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

Lepping Nr 43.

§1. Waimel moisa perris herra C. Loewen annab se Zõdsesare [Sõtsesaare] mõtsawahhi kottusse, mis mamõõtja Jakoby 1867. aastal mõõtnu, nink 9 Thl. 52 26/112 Grossi suur om Michel Hüttile eentullewa leppinguga orjuse renti päle. Michel Hütt orjab sest 23. Aprillist 1870, seni kui 23. Aprillini 1871 moisade igga näddali 2 mehhe jalksi päiwa, /104 päiwa aastal, panneb moisa nurme pääl 2 wakka alla rügga kokko ja teeb 5. wakka alla hainamaad - peab ta moisa mõts, mis seni ajani ta mõtsa wahhi platsi eest wahti olli ka wahtma kui Jürripäiwani 1871. Jürripäiwal 1871 jääb temmast mõtsa wahtminne mahha, sis saab temma tostsani moisade orjama: üttel näddalil nelli ja tõisel näddalil 5 päiwa /aasta läbbi 234 päiwa ja poimab päle sedda moisa nurme pääl kolme wakka alla rükka, nelja wakka alla tangu, 5 wakka alla hainamad katte wakka alla ristikhaina 1/2 wakka alla kartohwlid ja kokkub 1/2 wakka alla [mahakriipsutatud: ristik] linna, se saab käik wanna tö sädust möda tettus ja paigale pantus.

§2. Rentnik Michel Hütt saab igga aasta moisa poolt 5 süld 1 1/2 Arsshin puid 5 süld haggu ja 1/2 süld pirru puid. 

§3. Hone aidu kattuste parrandaminne om rentiko hool, ni et nemma kõlblikkun kõrran omma. Aija nõwwu ja palke honete parrandamisse tarwis, kui neid waja tulleb, saab moisa poolt antus agga rentnik peab neid essi ragguma ja widdama.

§4. Ülles ütleminne, kos renti andja wai renti wõtja poolt peab kige ildam sel 1. Decembril igga aasta enne Jürripäiwa sündima.

§5. Kui kiik ne punkti, mis siin kontraktin leppitu om, nida täudetus ei sa, woib igga aasta moisa wallitsusse polest se kontraht tühjas tettus sada. 2. Kui rentnik moisa mõtsa peas warrastama, saab temma eddimene kõrd kõwwaste trahwitus, kui teine kõrd ette tullep, kaotab ta omma kottusse käes 3. Ja kui rentnik hainu, õlgi wai muud ellaja söta müüb, om moisa perris herral õigus sedda kontrahti tühjas tetta. 

§6. Rentnikul peab igga aasta kige wähhamb kuwwe wakka alla rügga mahha tettu ollema ja süggisel röakõrs künnetu ja walmis häestedu ollema. Linna woib rentnik igga aasta kolme wakka alla mahha tetta. 

§7. Rentnikul peab 2 hobbest ja 5 suurt karja tõbrast raudwarras ollema.

§8. Kui üts kõrd ette tulleb, et rentnik sedda kottust mahha jättab, kas henda wai moisa herra tahtmist möda wälja peab minnema, siis ei olle temmal mitte õigust selle aja eest, mis temma sedda renti kottust om piddanu, üttegi tassomist moisa poolt nõuda. 

Waimel sel 16. Julil 1870  CLoewen [allkiri]

Lepping tettu sel 22. Aprillil 1870

Lepping Nr 43.

§1. Waimel moisa perris herra C. Loewen annab se Zõdsesare [Sõtsesaare] mõtsawahhi kottusse, mis mamõõtja Jakoby 1867. aastal mõõtnu, nink 9 Thl. 52 26/112 Grossi suur om Michel Hüttile eentullewa leppinguga orjuse renti päle. Michel Hütt orjab sest 23. Aprillist 1870, seni kui 23. Aprillini 1871 moisade igga näddali 2 mehhe jalksi päiwa, /104 päiwa aastal, panneb moisa nurme pääl 2 wakka alla rügga kokko ja teeb 5. wakka alla hainamaad - peab ta moisa mõts, mis seni ajani ta mõtsa wahhi platsi eest wahti olli ka wahtma kui Jürripäiwani 1871. Jürripäiwal 1871 jääb temmast mõtsa wahtminne mahha, sis saab temma tostsani moisade orjama: üttel näddalil nelli ja tõisel näddalil 5 päiwa /aasta läbbi 234 päiwa ja poimab päle sedda moisa nurme pääl kolme wakka alla rükka, nelja wakka alla tangu, 5 wakka alla hainamad katte wakka alla ristikhaina 1/2 wakka alla kartohwlid ja kokkub 1/2 wakka alla [mahakriipsutatud: ristik] linna, se saab käik wanna tö sädust möda tettus ja paigale pantus.

§2. Rentnik Michel Hütt saab igga aasta moisa poolt 5 süld 1 1/2 Arsshin puid 5 süld haggu ja 1/2 süld pirru puid. 

§3. Hone aidu kattuste parrandaminne om rentiko hool, ni et nemma kõlblikkun kõrran omma. Aija nõwwu ja palke honete parrandamisse tarwis, kui neid waja tulleb, saab moisa poolt antus agga rentnik peab neid essi ragguma ja widdama.

§4. Ülles ütleminne, kos renti andja wai renti wõtja poolt peab kige ildam sel 1. Decembril igga aasta enne Jürripäiwa sündima.

§5. Kui kiik ne punkti, mis siin kontraktin leppitu om, nida täudetus ei sa, woib igga aasta moisa wallitsusse polest se kontraht tühjas tettus sada. 2. Kui rentnik moisa mõtsa peas warrastama, saab temma eddimene kõrd kõwwaste trahwitus, kui teine kõrd ette tullep, kaotab ta omma kottusse käes 3. Ja kui rentnik hainu, õlgi wai muud ellaja söta müüb, om moisa perris herral õigus sedda kontrahti tühjas tetta. 

§6. Rentnikul peab igga aasta kige wähhamb kuwwe wakka alla rügga mahha tettu ollema ja süggisel röakõrs künnetu ja walmis häestedu ollema. Linna woib rentnik igga aasta kolme wakka alla mahha tetta. 

§7. Rentnikul peab 2 hobbest ja 5 suurt karja tõbrast raudwarras ollema.

§8. Kui üts kõrd ette tulleb, et rentnik sedda kottust mahha jättab, kas henda wai moisa herra tahtmist möda wälja peab minnema, siis ei olle temmal mitte õigust selle aja eest, mis temma sedda renti kottust om piddanu, üttegi tassomist moisa poolt nõuda. 

Waimel sel 16. Julil 1870  CLoewen [allkiri]

Lepping tettu sel 22. Aprillil 1870


TAGASI KUVA MÄRGENDUS