PROTOKOLL

Suuremõisa: Protokollid (1884)

LeidandmedEAA.2755.1.17
Kaader
89
90
Daatum11.07.1886
Protokolli number34
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.
Märkused

Ärrakirri S.Moisa w. 12 July Nr 429 al.

Nimi Salm kui Salme.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Juhan Muro Peakohtumees
Juhan Kari Abikohtumees
Nigolas Johannisbeer Abikohtumees
Jaan Kreupas Kirjutaja

Hellamal 11 Julil 1886

Koggukonna kohtumaias Hellamal sai korrajärrel kohtopääw ärrapetud kus kirjalõppul nimetud kohto liikmed koos ollid.

Peakohtomees Joh. Murro

Kõrwasmees Nig. Johanisbeer

-,,- -,,- Joh. Karri

Suremõisa walitsus kaebas 27 Jany k.p. Nr 37 al sisse et Sonleppa walla endine perremees Peter Salme, Arroküllast on sallaja (wargusse wisil) Toma Simo kohha heinamaad Höespe sool hakkanud niitma, kui mõisawallitsus sedda kuulda sai, satis wahhimehhe Peter Kaew senna et piddi töö seisma jätma, segi pärrast on Peter Salm eddasi niitnud. Mõisawallitsus tahhab teada sada mis lubba ja õigussega ta tahhab sedda heinamaad prugida, sest minewa süggise andis Peter Salm omma kohha ärra agga nüüd niitab wäwõimussega, et mõisa wallitsuse poolt kül lubbati temal selle kohha peal ni kui Jurri k.p. sel astal allada, polle temal agga se pärrast mitte lubba neid maad prugida, sellepärast on walla wallitsusel üks Protocol üllese wõtta, mis lubba ja põhjuse peal ta sedda teeb, et wõib suurema kohto sedda teada anda.

Astus Peter Salm teise korra kohto kutsumisse peal sisse ja wastas. Ollen õiged usko, tallorahwa seisusest käisin Janipäwa Laupäw mõisas küssimas, kas ma saan heinamaad, selle peale ütles kirjutaja et Toma Simo heinamad on rendi peale ärra antud, ja küssis on sul rahha tua, et ei olle, sest mul on suur perrekond, ja ei olle jõudu et wõiksin maksta, ja kelanud ei olle ta mind et ma ei piddanud eddasi niitma, kui ma seal niitsin tulli wahhimees Peter Kaew ja käskis mind Hopmani jure tulla, teise kõrra käisin ma mõisas ja 3ma korra käis Hopman ja ütles te loo üllese selle ette saab sul makstud ja peale selle ütles Salme kohto ees et temma enne mitte järrel ei jätt kui tal se hein saab antud mis jures ta tööd on teinud.

Tunistus Peter Kaew ütles ma käisin 1me korra metsas ta järrel et piddi nitmesse järrel jätma, teise päwa wisin tedda mõisa sest et ikka tood eddasi teggi, ja kolmas kord käisin Hopmaniga seal, temma lubbas meitel malakast anda.

Kirjutaja Jacobson ütles et on Peter Salmil ütlenud, et ei tohhi Toma Simo heinamad niita, sest se on täis wargus ja töö mis teeb on ilma asjata sest heinama on teistel rendi peal antud, rahha polle mitte küssinud on walla, assi olli jubba kohto klarimesse tarwis sisse kaebtud.

et Peter Salm weel ees pool nenda majade sees wõib elada, peab walla wallitsus pärris Herrat palluma ni samma Peter Salmil sedda klariks teggema et Toma Simo kohha maadega temal teggemist ei olle, sest mõisawallitsus wõi mitte igga perrekohha jures wahti piddada.

Kohhus mõistis: Et Salme sest heinamaast ja põllomadest mis selle kohha järrel on rahhul seisab, ja katsugu isse kus omal üllespiddamist sab, egga wää wõimussega ei wõi wõera oma prugida, selle peale ütles Salme et ta omma tööd mis ta teinud järrel ei jätta, ja pallun et se hein saab ta kätte antud, pärrast mitmekordse kohto ütlemisse peal, et ta ei tohhi sedda tehha, egga wäwõimust prukida, pallus et töö riistad wõiks heinama pealt ärratua mis tal ka sai lubbatud.

Hellamal 11 Julil 1886

Koggukonna kohtumaias Hellamal sai korrajärrel kohtopääw ärrapetud kus kirjalõppul nimetud kohto liikmed koos ollid.

Peakohtomees Joh. Murro

Kõrwasmees Nig. Johanisbeer

-,,- -,,- Joh. Karri

Suremõisa walitsus kaebas 27 Jany k.p. Nr 37 al sisse et Sonleppa walla endine perremees Peter Salme, Arroküllast on sallaja (wargusse wisil) Toma Simo kohha heinamaad Höespe sool hakkanud niitma, kui mõisawallitsus sedda kuulda sai, satis wahhimehhe Peter Kaew senna et piddi töö seisma jätma, segi pärrast on Peter Salm eddasi niitnud. Mõisawallitsus tahhab teada sada mis lubba ja õigussega ta tahhab sedda heinamaad prugida, sest minewa süggise andis Peter Salm omma kohha ärra agga nüüd niitab wäwõimussega, et mõisa wallitsuse poolt kül lubbati temal selle kohha peal ni kui Jurri k.p. sel astal allada, polle temal agga se pärrast mitte lubba neid maad prugida, sellepärast on walla wallitsusel üks Protocol üllese wõtta, mis lubba ja põhjuse peal ta sedda teeb, et wõib suurema kohto sedda teada anda.

Astus Peter Salm teise korra kohto kutsumisse peal sisse ja wastas. Ollen õiged usko, tallorahwa seisusest käisin Janipäwa Laupäw mõisas küssimas, kas ma saan heinamaad, selle peale ütles kirjutaja et Toma Simo heinamad on rendi peale ärra antud, ja küssis on sul rahha tua, et ei olle, sest mul on suur perrekond, ja ei olle jõudu et wõiksin maksta, ja kelanud ei olle ta mind et ma ei piddanud eddasi niitma, kui ma seal niitsin tulli wahhimees Peter Kaew ja käskis mind Hopmani jure tulla, teise kõrra käisin ma mõisas ja 3ma korra käis Hopman ja ütles te loo üllese selle ette saab sul makstud ja peale selle ütles Salme kohto ees et temma enne mitte järrel ei jätt kui tal se hein saab antud mis jures ta tööd on teinud.

Tunistus Peter Kaew ütles ma käisin 1me korra metsas ta järrel et piddi nitmesse järrel jätma, teise päwa wisin tedda mõisa sest et ikka tood eddasi teggi, ja kolmas kord käisin Hopmaniga seal, temma lubbas meitel malakast anda.

Kirjutaja Jacobson ütles et on Peter Salmil ütlenud, et ei tohhi Toma Simo heinamad niita, sest se on täis wargus ja töö mis teeb on ilma asjata sest heinama on teistel rendi peal antud, rahha polle mitte küssinud on walla, assi olli jubba kohto klarimesse tarwis sisse kaebtud.

et Peter Salm weel ees pool nenda majade sees wõib elada, peab walla wallitsus pärris Herrat palluma ni samma Peter Salmil sedda klariks teggema et Toma Simo kohha maadega temal teggemist ei olle, sest mõisawallitsus wõi mitte igga perrekohha jures wahti piddada.

Kohhus mõistis: Et Salme sest heinamaast ja põllomadest mis selle kohha järrel on rahhul seisab, ja katsugu isse kus omal üllespiddamist sab, egga wää wõimussega ei wõi wõera oma prugida, selle peale ütles Salme et ta omma tööd mis ta teinud järrel ei jätta, ja pallun et se hein saab ta kätte antud, pärrast mitmekordse kohto ütlemisse peal, et ta ei tohhi sedda tehha, egga wäwõimust prukida, pallus et töö riistad wõiks heinama pealt ärratua mis tal ka sai lubbatud.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS