Kontrakt. Täna allnimetatud päewal, on Markus Kaarli poja Leppiku kui omaniku ja Pala walla liikme August Jaani poeg Parwei kui rentniku wahel järgmine rendi leping tehtud.

§ 1. Markus Leppik annab oma Loba koha N 48 mis on Halliku mõisa järgi, Kodawere kihelkonnas Jurjewi kreisis rentniku August Parwe kätte rendi peale see on  23 Aprillist 1911 a. kuni  23 Aprillini 1912 a. selle Loba koha seaduslikkude piiridega mis on 13 Taaldrit 42 krossi, siin allnimetatud järgmiste muudatustega:

Loba koha suurusest on omanik wälja wõtnud:

I. Pool talu õue, õunapuu aed ja põllumaa tükk, mis õunapuu aia taga on.

II.See maatükk kus enne potiwabrik oli ja tee sinna.

III. Sawiauk, kust pottsepp sawi wõtis ja tee sinna.

§ 2. Rentnik August Parwe maksab renti Loba koha eest aastas 200 Rbl.(kakssada rubla) ja nimelt järgmistel tähtpäewadel: 1 Aprillil poole aasta rent ette ja 1 Oktobril Teine pool.

§ 3.  Eelnimetatud rendi juure annab ja töötab rentnik omanikule iga rendi aasta ilma tasumist saamata: 

      a) Annab 1 Märtsist kuni 30 Septembrini iga päew 2 Toopi ja 1 Oktobrist 29 Februarini 1 Toop iga päew sooja täis piima.

      b) Annab 15 koormat sõnnikut ja pitki õlgi niipalju kui omanikul loomadele allapanemiseks tarwis on.

      d) Annab hobust omanikule igakord kui temal tarwis on, saab aga maksetud: Kodawere kiriku ja Saare mõisa iga sõit 60 kop. Woldi waksali iga sõit 1 Rbl. 35 kop. ja Jurjewi iga sõit 1 Rbl. 80 kop.

      e) Peab kaks lammast talledega suwel omas karjas ja karjusse hoole all ja annab talwe toiduks 30 puuda hääd lamba heina.

      g) Harib omaniku pruukida olewat maad oma hobusega ja weab sõnniku. Teeb ja töötab kõik mis maade  juures teha tuleb, paneb wilja kokku peksab ära wõtab kartulid üles ja paneb saadused korralikult paigale.

      h) Weab kuus sülda puid ja hagu niipalju kui tarwis ja sealt kust omanik neid osta saab.

§ 4. Kõik walla kiriku ja kroonu maksud, ühes ka kroonu dessatini maks, orjused ja tegemised, mis selle koha peal on, ehk weel tulewad, maksab rentnik (Liiwim. Talur. Koguk. s. §217).

§ 5. Tule kassa raha Loba Talu hoonete eest mis ,, Esimeses  Pala Tulekahju korral wastastiku awitamise seltsis" kinnitatud on, maksab omanik; aga õlgede andmine ja materjali wedu mis Kinnituse selts nõuab jääb rentniku kanda.

§ 6. Rentnik saab koha wastuwõtmisel 1/6 jagu(üks kuuendik) kõigest põllumaast rukki all ja 1/6 jagu /üks kuuendik) kõigest põllumaast ristikheina all ja annab kontrahi lõpul selles seisukorras, ilma tasumist saamata omanikule tagasi. Linade alla ei tohi rentnik rohkem põldu pruukida kui kolm wakamaad. Iga puuduwa wakamaa ristikheina ehk rohkem tehtud linade eest maksab rentnik omanikule 15 Rbl. wakamaa pealt kahjutasu. Iga puuduwa wakamaa ruki pealt mis külwamata on jäetud 6 (kuus)  seemet ja halwa harimise ehk halwa seemnega külwamise eest 5 Rbl. (wiis rubla) wakamaa pealt kahju tasu. Wabandus et rentnik põldusid seada ega külwamiseks mõõta ei oska, jääb tähelepanemata.

§ 7. Rentnik wõib kesa põldu ainult wiki all pidada mida aga õigel ajal heinaks peab tegema. Ka sõnnikut ei tohi muu  põllu peale wedada kui kesa peale. Ainult aia maa peale on sõnnikut lubatud.

§ 8. Õlgi, heinu, põllupõhku ega  sõnnikut ei tohi rentnik wälja laenata ega müüa ei ka milgil kombel koha pealt ära saata.

§ 9. Rentnikul on keelatud täit kohta ehk üksikuid jagusid ilma omaniku teadmata ja lubata wäljaanda ehk edasi rentida. Ka on rentnikul keelatud hagu  ja turwast oma pruukimiseks ja edasi andmiseks wõta.

§ 10. Rentnikul on lubatud karjamaa ja osa heinamaad üleskünda, nii palju kui omanik seda heaks arwab. Kraawid uuesti ülesküntud maa sisse kaewab omanik oma kuluga ja oma heaks arwamise järele. Rentnik uue maa tegemise eest mingit tasu ei saa.

§ 11. Kõik parandused mis hoonete juures tarwis läheb teeb rentnik oma kuluga, aga omanik annab materjali, mida rentnik ilma tasumist saamata peab juurde wedama. Ka on rentnik kohustatud kambrite ja reiealuse parandamiseks ja wankrikuuri tegemiseks materjali ilma tasumist saamata juurde wedama sealt kust omanik seda osta wõib.

§12. Rentniku hool on kõik selle koha teed  kraawid sillad, hooned ja aiad, aga kõige enam katussed hääs korras hoida; õled katuste parandamiseks paneb rentnik omast käest. Ka on rentnik kohustatud õle katuste ümber tegemiseks õled andma, saab aga sellewastu wanad õled loomadele allapanemiseks. Omanikul ehk tema asemikul on õigus igal ajal ja nii mittu korda kui see nende tahtmine on, selle koha tallitamist läbi waadata ehk waadata lasta. Kui rentnik midagi lohakile on jätnud, siis wõib omanik seda tema kulu peal korda seada lasta.

§13 Kui rentnik selle koha omanikule kontrahi lõpul tagasi annab, siis peab olema: a.) hooned, ja nimelt katused hästi parandatud. b.) rukkipõld olgu hästi haritud ja õigel ajal hää seemnega külwatud.

d.) Kõik sõnnik ja ülejäänud loomade toit põhk ja heinad peab rentnik ilma tasumist saamata koha peale maha jätma. e.) eelseiswa põllutöö aasta tarwis peawad kõrred ja ristikheina sööt aegsasti ülesküntud olema. Paranduste ja korraldamiste eest ,hoonete ja maade  juures rentnik mingit tasumist ei saa. Ka ei ole rentnikul selle kohta midagi ütlemist ega tasu nõudmist, et Kiisli weski wesi ühe tüki heinamaa peale tuleb. Peab aga seaduslikult kaks kuud kuiw olema.

§ 14. Kõik õnnetused ja kahjud mis pikse, rahesadu ehk weiste katku läbi rentniku waranduse juures tulewad peab rentnik ise oma kahjuks kandma.

§ 15. Rentnik on kohustatud selle eest hoolt kandma, et tema perekond ja töölised ennast ausasti ja sääduslikult üles peawad ja ei miski halwa olekuga omaniku ega tema peret ei tülita. Ka wastutab rentnik kõige kahju eest mis tema perekonna liikmete ehk tööliste läbi omaniku waranduse juures tuleb.

§16. Kõik kulud ja maksud mis selle lepingu  kinnitamise juures tulewad, kannab rentnik.

§ 17. Rentnikule antud hooned ja inwentar on järgmised:

a.) Elu ruumid ühes rehetua ja reialusega.

b.) Üks ait ja wankri kuur.

d.) Karja laut ühes onniga ja sealaut.

e.) 18 paari wilja redelit mida rentnik oma materjaliga peab parandama ja korras hoidma

g.) Rentnik saab: iga rendi aasta omanikult ilma tasuta kolm kotti superwosfati ruki põllule külwamiseks mida rentnik aga ise juurde peab wedama.

§ 18. Kõik nende ülemal nimetud lepingu punktide kindlaks täitmiseks, maksab rentnik omanikule 50 Rbl.(wiiskümmend rubla) Kautsjoniks sisse ja saab terwlt tagasi kui selle koha tagasi andmisel Talu hooned ja põllud lepingu järele kõik õiges korras on ja kõik maksud maksetud. Wastasel korral wõib omanik kautsjoni oma kahjustamiseks ja maksude maksmiseks ära wõtta.

§ 19. Kui sääduslikul Tärminil kummagilt poolt lepingu ülesütlemist ei ole, siis  kestab see leping peale ülewal nimetud aja weel ühe aasta edasi.

       August Parwe

       Markus Leppik ei oska kirja. Tema isiklikul palwel kirjutas alla K. Masing.

Ükstuhat üheksasada üheteistkümnemal aastal Juuli kuu 9mal päewal toodi see kontraht Palla walla kohtule, isiklikult tuttawate, Pala walla liikmete ja siin samas wallas elawate Markus Karli p. Leppiku ja August Jaani p. Parwe poolt ustawaks tunnistamiseks ette, selle kohtu ruumides, Pala wallamajas, Tartu kreisis. Lepingu tegijatel on säädusline lepingu tegemise wõimus. Wallakohus

tunnistab et see leping mõlemile on ette loetud , ning  August Parwe poolt isiklikult, aga Markus Lepiku palwel, kes kirja oskamata, Pala walla liikme, isiklikult tuttawa Paul Jakobi p.Masingu poolt allakirjutud. Kontrahtile on 1 rub. tempelmarkisid pääle pandud. Akti N 11 kokku kolm lehte.

                      Esimees: K. Wahi

                      liikmed: J. Otter P. Härma J, Uusen

                      Kirjutaja: Brükkel.

Märkus: 31 märtsil 1923 ärakiri antud Leopold Leppikule.