PROTOKOLL

Räpina: Protokolliraamat (13.05.1868)

LeidandmedEAA.3333.1.8
Kaader
76
Daatum10.02.1869
Protokolli teema3. Laenusuhted
Märkused

Vt kaader 59/60 protokoll 09.12.1868

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Paap Kiudorw Peakohtumees
Kristian Wössoberg Kohtumees
Jaan Holsting Kohtumees
Hindrik Toding Kohtumees

Kui sel 9 Dezembri prottokol 1868 Mihklin Peter Krigguli Peter ja Adam Häidsoni kaibusse assi wasto Schmalzi ette sai loeto. Siis sai kihhelkonna kohto kässo päle wastsest ümber selletaminne ette woeto.

Jaan Warres üttes Schwaltsi rükkid külwno sel ajal kui maa pole pääl olli 2 päiwä ja ristk häino 2 päiwä, päiwä külwno palk om sögiga arwato 50 kop kokko 4 päiwä 2 Rubla 

Sahhari päiw 3 Septembril om röä külwi allustus olno wihma perräst om röäd ni ildäs tettä jänod

1 1/3 päiwä ristk haina teggemisse abbi eest arwato 70 kop. Peter Häidsoni tunnistusse perrä om Schmaltz maa haina teggemän oöno 6 päiwä hind arwata 3 R. 1 leisikas 15 naela ristk haina seemne pudud ildä ärrä niitminne om kahjo poles arwato 2 R 60 kop. 3 Wakka alla Ristk haino häddälä haino kahjo om arwato 1/2 kormat wakkamaa päält 2 1/2 rubla hind kokko ülle 3 wakkamaa mis teggematta jäno - 7 R 50 kop.

Tunnistusse perrä jäi polele

17 Webroaril kui üllemäl prottokol olli ette loeto Tunnistas Karli Parman et temmä ei mälletä kui paljo reddelid katki olli parrantedod sai neid 

Daniel Kaurson tunnistas et ei mälletä kui paljo nurme reddelid katki olli parrantedos sai neid.

Schwaltz üttel kottuse ja nurme reddeli parrantamisse tarbis ärrä kullunu 10 päiwä kohhus arwas 40 kop päiw kokko 4 Rubla

Schwaltz om ülles andno et temmä om rükki mant kahjo sanod 131 1/3 wakka selle perräst et ildä mahha tetto om olno.

Karli Parman tunnistas et polemanikkud om omma röäd enne ärrä tenno ja siis om wihm tulno ja ei olle Sch rük teta laskno ennamb tettä se perräst om teise aasta Schwaltzil alwad röäd sanod.

Kohhus mõistis et selle körwalisse wihmase aastal paljo rükki teggematta om jäno, ja mis tetti sai halwaste tette sure wihma perräst kigel pool 1864 aastal Selle perräst ei wõi Schwalzil ka maksetus sada.

Ne 9 waka rükki mis Schwalzi kätte om janod polemanikkel hind 18 R 2 R wak sel ajal olno om

Schwalzil om omma polemaanikke käst sada 19 Rubla 80 kop

Ja polemanikkel om Schwalzil käest sada 18 Rubla

Michel Peter KrigulPeter ja Adam Häideson peawad weel Schwalzile se 1 R 80 kop perrä ärrä maksma. 24 Webruaril peab masseto ollema.

Paap Kiudorw päkohtomees

Kohtomees Jaan Holsting

Kohtomees Kristian Wössoberg

Kohtomees Paap Kress

Kui sel 9 Dezembri prottokol 1868 Mihklin Peter Krigguli Peter ja Adam Häidsoni kaibusse assi wasto Schmalzi ette sai loeto. Siis sai kihhelkonna kohto kässo päle wastsest ümber selletaminne ette woeto.

Jaan Warres üttes Schwaltsi rükkid külwno sel ajal kui maa pole pääl olli 2 päiwä ja ristk häino 2 päiwä, päiwä külwno palk om sögiga arwato 50 kop kokko 4 päiwä 2 Rubla 

Sahhari päiw 3 Septembril om röä külwi allustus olno wihma perräst om röäd ni ildäs tettä jänod

1 1/3 päiwä ristk haina teggemisse abbi eest arwato 70 kop. Peter Häidsoni tunnistusse perrä om Schmaltz maa haina teggemän oöno 6 päiwä hind arwata 3 R. 1 leisikas 15 naela ristk haina seemne pudud ildä ärrä niitminne om kahjo poles arwato 2 R 60 kop. 3 Wakka alla Ristk haino häddälä haino kahjo om arwato 1/2 kormat wakkamaa päält 2 1/2 rubla hind kokko ülle 3 wakkamaa mis teggematta jäno - 7 R 50 kop.

Tunnistusse perrä jäi polele

17 Webroaril kui üllemäl prottokol olli ette loeto Tunnistas Karli Parman et temmä ei mälletä kui paljo reddelid katki olli parrantedod sai neid 

Daniel Kaurson tunnistas et ei mälletä kui paljo nurme reddelid katki olli parrantedos sai neid.

Schwaltz üttel kottuse ja nurme reddeli parrantamisse tarbis ärrä kullunu 10 päiwä kohhus arwas 40 kop päiw kokko 4 Rubla

Schwaltz om ülles andno et temmä om rükki mant kahjo sanod 131 1/3 wakka selle perräst et ildä mahha tetto om olno.

Karli Parman tunnistas et polemanikkud om omma röäd enne ärrä tenno ja siis om wihm tulno ja ei olle Sch rük teta laskno ennamb tettä se perräst om teise aasta Schwaltzil alwad röäd sanod.

Kohhus mõistis et selle körwalisse wihmase aastal paljo rükki teggematta om jäno, ja mis tetti sai halwaste tette sure wihma perräst kigel pool 1864 aastal Selle perräst ei wõi Schwalzil ka maksetus sada.

Ne 9 waka rükki mis Schwalzi kätte om janod polemanikkel hind 18 R 2 R wak sel ajal olno om

Schwalzil om omma polemaanikke käst sada 19 Rubla 80 kop

Ja polemanikkel om Schwalzil käest sada 18 Rubla

Michel Peter KrigulPeter ja Adam Häideson peawad weel Schwalzile se 1 R 80 kop perrä ärrä maksma. 24 Webruaril peab masseto ollema.

Paap Kiudorw päkohtomees

Kohtomees Jaan Holsting

Kohtomees Kristian Wössoberg

Kohtomees Paap Kress


TAGASI KUVA MÄRGENDUS