Kustaw Groos (Haeska mõisa aidamees) kaibas et see seppa maea oli kolme aasta eest ehitud ja pärast Landrati Herra surma oli nüüdne walitseja Herra Baron Maydell Putkastest teda kutsund tunnistuseks sest see Seppa maea woorid pidid maksmata olema. Seal oli Baron Herra küsind kui kallid woorid olid olnud, ja aidamees oli wastand, et muid woorisi ei olnud kui wilja woorid Hapsalusse ja nende eest sai maksetud wana Kontrahi aegas 60 kop ja uue Kontrahi aegas 75 kop. ja see wäddu oli weel wana Kontrahi aegas olnud. Ja teiseks oli see sepp Juhan Birk oli üttelnd et Landrath Herra oli luband tema loomi mõisa karjamaal käia, ja seenimetud Baron Herra Maydell oli seda aidamehe käest küsind, ja tema ei ole sedda teadnud tunnistada, tema ei ole seda kuulnud, ja siis oli Baron Herra weel küsind Ma... käest tema oli ka üttelnd et ei ole lubatud, ja siis oli see Sepp Juhan Birk Wättse mäel kõrtsus riiu juures üttelnd, et see Kustaw Groos ei ole mitte mõisa aidamees waid Juhani Jaago.
Ja neljandamaks olid sügise Sepp Juhan Birk ja 4 teomeest Juhan Wisterpal, Jaan Busch, Hans Groos, . . . mõisa kraamiga Hapsalus käinud, ja oli kell ½ 12 öösi koeo tulnud, kedagi muud ei olnud seal olnud neid wasto wõttmas, seal oli tema läinud ja küsind, et kelle tulemise aeg on nüüd weel, seal oli see Sepp Juhan Birk üttelnd mina wõin kas kül kaks pääwa seda teed käia, mina olen weel suurem mees siin mõisas kui sina, see aida mees oli aga wastand et sellepärast saan mina jo leiba et pean waatama.
Ja siis on Putkaste Baron Herrale üks laimo kiri saadetud, kus sees see aidamees Kustaw Kroos saab wargaks nimetud ja muud Kuritööd tema peale tunnistud, see kiri on aga ilma nimeta.
Ja selle Kustas Kroos, kahtlus langeb selle Seppa wenna Hans Birk ja Kõrtsmik Jüri Nõm peale.
See Sepp Juhan Birk sai selle laimo pärast wastosele wõetud, seda ta ei salgand mitte Wätsemäel riiu juures seda üttelnd olnud, selle peale et Juhan . . . oli temale üttelnd, et meie tahame sind kaotada, teomeestega, sest mõisa aidamees on ka meste nõus, ja selle peale oli tema siis üttelnd, et siis ei ole Kustas Kroos mitte mõisa waid Tallitaja Juhani Jaago aidamees. Ja selle laimu ja sõimu peale, mõisa õues Hapsalust tulles ei teadnud tema muud wastost kui et tema on natukene purjus olnud ja ei wõi seda määletada, ja et tema piip oli ka teepeal kadund, ja oli seda otsima läinud, aga siis ei ole aidamees sest kedagi rääkind, Jaselle Seppa maea ehitamise üle üttles tema et see oli ga õige olnud, et need weo pääwad olid 60 kop. al arwatud ja tema ei ole sellepärast wiha pidanud.
Tunnistaja Hans Groos üttles selle sõimamise üle mõisa õues järgmist. Aidamees oli küsind on nüüd kellegi tulemise aeg, sest kell on 11 läbi. ja see Juhan oli wastand, tee on sant, ja hoboseid ei wõinud ma tappa, ja oli kaweel üttelnd, et mina wõin kakaks pääwa seda teed käia, sest mul on siin mõisas weel enam rääkida. Ja aidamees Kustaw Kroos oli üttelnd, et mina olen sellepärast ammetisse seatud, et pean mõisa kraami järel waatama.
Selle Seppa wend Hans Birk käe kiri sai selle laimo kirjaga ühte pandud aga ei taha just mitte üsna kokku minna.
Ja Jüri Nõm on Astraksa Juhani wasto rääkind, et Wätse seppal on see masina raud paea sangaks tehtud.
Jüri Nõm sai päritud, et tema ei tea seda juttu, tema ei ole seda rääkind ja pärib tunnistust. Astraksa Juhan tunnistas, et Jüri oli tema wasto seda üttelnd, et üks mees tegi Wätse seppal sest rauast paea sanga.
Siis saab siit koh. kohtu poolt ka need käe kirjad ligi saadetud, mis naad siin kohtu ees kirjutasid, ja ka need mis neist kodont toodud.
Nr 1 on Hans Birk kodune käekiri
Nr 2 on Kõrtsmik Jüri Nõm kodune käe kiri, mis tallitaja kodunt toodud
Nr 3 on see laimo kiri.
Jääb poolele waat lisa 3 Mär 1886, lehe külg Nr 63. al.
(Hakenrihteri juure läkkitud.)
Kustaw Groos (Haeska mõisa aidamees) kaibas et see seppa maea oli kolme aasta eest ehitud ja pärast Landrati Herra surma oli nüüdne walitseja Herra Baron Maydell Putkastest teda kutsund tunnistuseks sest see Seppa maea woorid pidid maksmata olema. Seal oli Baron Herra küsind kui kallid woorid olid olnud, ja aidamees oli wastand, et muid woorisi ei olnud kui wilja woorid Hapsalusse ja nende eest sai maksetud wana Kontrahi aegas 60 kop ja uue Kontrahi aegas 75 kop. ja see wäddu oli weel wana Kontrahi aegas olnud. Ja teiseks oli see sepp Juhan Birk oli üttelnd et Landrath Herra oli luband tema loomi mõisa karjamaal käia, ja seenimetud Baron Herra Maydell oli seda aidamehe käest küsind, ja tema ei ole sedda teadnud tunnistada, tema ei ole seda kuulnud, ja siis oli Baron Herra weel küsind Ma... käest tema oli ka üttelnd et ei ole lubatud, ja siis oli see Sepp Juhan Birk Wättse mäel kõrtsus riiu juures üttelnd, et see Kustaw Groos ei ole mitte mõisa aidamees waid Juhani Jaago.
Ja neljandamaks olid sügise Sepp Juhan Birk ja 4 teomeest Juhan Wisterpal, Jaan Busch, Hans Groos, . . . mõisa kraamiga Hapsalus käinud, ja oli kell ½ 12 öösi koeo tulnud, kedagi muud ei olnud seal olnud neid wasto wõttmas, seal oli tema läinud ja küsind, et kelle tulemise aeg on nüüd weel, seal oli see Sepp Juhan Birk üttelnd mina wõin kas kül kaks pääwa seda teed käia, mina olen weel suurem mees siin mõisas kui sina, see aida mees oli aga wastand et sellepärast saan mina jo leiba et pean waatama.
Ja siis on Putkaste Baron Herrale üks laimo kiri saadetud, kus sees see aidamees Kustaw Kroos saab wargaks nimetud ja muud Kuritööd tema peale tunnistud, see kiri on aga ilma nimeta.
Ja selle Kustas Kroos, kahtlus langeb selle Seppa wenna Hans Birk ja Kõrtsmik Jüri Nõm peale.
See Sepp Juhan Birk sai selle laimo pärast wastosele wõetud, seda ta ei salgand mitte Wätsemäel riiu juures seda üttelnd olnud, selle peale et Juhan . . . oli temale üttelnd, et meie tahame sind kaotada, teomeestega, sest mõisa aidamees on ka meste nõus, ja selle peale oli tema siis üttelnd, et siis ei ole Kustas Kroos mitte mõisa waid Tallitaja Juhani Jaago aidamees. Ja selle laimu ja sõimu peale, mõisa õues Hapsalust tulles ei teadnud tema muud wastost kui et tema on natukene purjus olnud ja ei wõi seda määletada, ja et tema piip oli ka teepeal kadund, ja oli seda otsima läinud, aga siis ei ole aidamees sest kedagi rääkind, Jaselle Seppa maea ehitamise üle üttles tema et see oli ga õige olnud, et need weo pääwad olid 60 kop. al arwatud ja tema ei ole sellepärast wiha pidanud.
Tunnistaja Hans Groos üttles selle sõimamise üle mõisa õues järgmist. Aidamees oli küsind on nüüd kellegi tulemise aeg, sest kell on 11 läbi. ja see Juhan oli wastand, tee on sant, ja hoboseid ei wõinud ma tappa, ja oli kaweel üttelnd, et mina wõin kakaks pääwa seda teed käia, sest mul on siin mõisas weel enam rääkida. Ja aidamees Kustaw Kroos oli üttelnd, et mina olen sellepärast ammetisse seatud, et pean mõisa kraami järel waatama.
Selle Seppa wend Hans Birk käe kiri sai selle laimo kirjaga ühte pandud aga ei taha just mitte üsna kokku minna.
Ja Jüri Nõm on Astraksa Juhani wasto rääkind, et Wätse seppal on see masina raud paea sangaks tehtud.
Jüri Nõm sai päritud, et tema ei tea seda juttu, tema ei ole seda rääkind ja pärib tunnistust. Astraksa Juhan tunnistas, et Jüri oli tema wasto seda üttelnd, et üks mees tegi Wätse seppal sest rauast paea sanga.
Siis saab siit koh. kohtu poolt ka need käe kirjad ligi saadetud, mis naad siin kohtu ees kirjutasid, ja ka need mis neist kodont toodud.
Nr 1 on Hans Birk kodune käekiri
Nr 2 on Kõrtsmik Jüri Nõm kodune käe kiri, mis tallitaja kodunt toodud
Nr 3 on see laimo kiri.
Jääb poolele waat lisa 3 Mär 1886, lehe külg Nr 63. al.
(Hakenrihteri juure läkkitud.)
