PROTOKOLL

Rõuge: Vallakohtu protokolliraamat (18.06.1881-04.08.1883 )

LeidandmedERA.5416.1.1
Kaader
50
51
52
Daatum27.01.1883
Protokolli number5
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod; 9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
J. Kroon Peakohtumees
J. Pruwli Kohtumees
J. Juul Kohtumees

Rõuge wallawanemb Jaan Kõiw ande üles, et laada õdangu sel 10. Nowembril 1882 oliwa Wiitina mehe: Johan Saal ja Johan Ermel nink Rõuge mees Josep Aplin - Rõuge Ala kõrtsi man kakkeluse tennu ja Wiitina mees Johan Saal selle läbi raskede kura silmast haawatus saanu. Wallawanemb palleb kogukonna kohut seda kakeluse asja üle kullelda ja kaklejid sääduse perra trahwida.

Tunnistaja Johan Saal'i poolt omma: Peter Pallo ja Peter Pumba Wiitinast.

Kõrtsimees Silson tuli ka sensaman asjan ette ja kaibas, et Wiitina mehe omma sell kakluse ajal tema letti päält 2 pudelit konjakit, 1 pudel Oli naps, 4 õlle toopi , 6 õlle klaasi, kolm poole naklalist klaasi, 4 tühja õlle pudelit ja üts korkenzieher ärawiinu.

Wallawanemba läbiotsmise läbi sai leitus Johan Saal karmanist üts tühi õlle pudel, üts õlle klaas ja üts wanalik kübar.

Jaan Ermel oli Silsoni ähwardanu, teda kõige tema raha ja kraamiga tuha hunnikus tetta. Üts Peter Reinu poig Peterson olewat üte toobi wõtnu nink seda ärawiinu. Silson palleb kogukonna kohut et tema kraam tagan saas otsitu nink sissemurdja sääduse perra trahwitus. Kõrtsimees Silsoni kahju olewat 5 rbl. suur.

Johan Saal tuli kohtukutsmise pääle ette nink ütleb, et tema ei olewat Kõrtsimees Silsoni hääst midagi wõtnu. Tema olewat esi Ala kõrtsin pessa saanu. Seda klaasi, mis temal taskun om olnu, olewat tema Greili poodist ostnu 12 kop. masnu. Pudeli olewat tema hommiku Silsoni poolt wiinaga wõtnu, se pudel olewat Pfeifferi pool ümberwahetedu nink Silson ei olewat seda mitte wastawõtnu, selle et se pudel mitte õlle pudel ei ole olnu, olewat tema (Saal) seda karmanni pandnu. Kübara olewat tema kõrtsi treppi päält wõtnu nink karmanni pandnu.

Jaan Ermel sai ettekutsutus nink ütel, et tema Silsoni kraamist ei olewat midagi wõtnu. Tema olewat purjun olnu nink iks weel pääle wõtnu nink olewat esi üte löögi saanu, Josep Aplin olewat wist löönu. Tema ei olewat Silson mitte ähwardanu, ennegi kui usse olewat kinnipantu nink Silson poodist püsa toonu, sis olewat tema ütelnu: Ärgu tekku mitte nii. Letti ei olewat tema mitte pesnu enge letti poolust olewat tema küll kangutanu, kui Silson Apliniga pooti oli lännu, aga seda es ole tema mitte wallale saanu, nink sis olewat tema edekõrtsi lännu.

Mikalai Paramonoff ütleb nännu olewar, et Wiitina mees Johan Saal oli ette kõrtsi lännu nink Aplinile ütelnu: Kas oled kõwa mees, mina taha sinu tappa. Saal oli wäljalännu, jälle tarre tagasi tulnu nink Josep Apliini taga kõrtsin, letti taren, 3 kõrda maha löönu. Josep Aplin oli wasta kaitsnu nink sis oliwa Wiitina mehe 6-7 meest, kõik Apliini pääle sadanu. Peran oliwa nema letti pääl klaase ja pudelit pesnu, kui Silson oli mõisa lännu abi otsma. Johan Saal oli letti takka nink säält läbi pooti tüknu nink ust wallale kisknu.

Peter Kuur ütleb nännu olewat, et Johan Saal oli Apliini 3 kõrda letti taren maha löönu. Aplin oli henda kaitsma nakanu nink, sis oliwa nema kõik ütenkoon maha sadanu. Kui Silson oli läbi poote abi lännu otsma, sis tahtsiwa Saal ja Ermel poote sisse minna, aga es saa mitte, poote us oli kinni. Ermel ähward Silsoni: Kae seni ajani taht tema mulle pükse õmmelda, aga nüüd mina õmble temale püksi.  Jaan Hütt ütel Saalile: Tõmba selle musta kuradile nink niida alust kakelus. Sääl oliwa man: Peter Lepp, Peter Pumba, Peter Pallo, Karl Kiwi.

Peter Pallo ütleb nännu olewat, kui tema oli kõrtsi lännu, sis oliwa kõik sääl hunnikun letti taren maal olnu. Kui Aplin oli pooti lastu, sis rapput Ermel letti nink tahtse poote perra minna. Pudelit es näe mina mitte warastawat ega katski minewat.

Karl Kiwi ütleb, et tema olewat ede kõrtsin olnu, seda ta oli nännu, et Aplin oli poote lännu. Pesmist ega löömist ega klaasi wargust ja pudeli katski löömist ei olewat tema mitte nännu.

Otsus:

Tulewal kohtupäiwal Aplin, Ermel nink Saal ettekutsu nink otsus tetta.

Pääkohtumees: T. Kõiw [allkiri]

kohtumees: J. Pruwli [allkiri]

        "            J. Juul [allkiri]

Rõuge wallawanemb Jaan Kõiw ande üles, et laada õdangu sel 10. Nowembril 1882 oliwa Wiitina mehe: Johan Saal ja Johan Ermel nink Rõuge mees Josep Aplin - Rõuge Ala kõrtsi man kakkeluse tennu ja Wiitina mees Johan Saal selle läbi raskede kura silmast haawatus saanu. Wallawanemb palleb kogukonna kohut seda kakeluse asja üle kullelda ja kaklejid sääduse perra trahwida.

Tunnistaja Johan Saal'i poolt omma: Peter Pallo ja Peter Pumba Wiitinast.

Kõrtsimees Silson tuli ka sensaman asjan ette ja kaibas, et Wiitina mehe omma sell kakluse ajal tema letti päält 2 pudelit konjakit, 1 pudel Oli naps, 4 õlle toopi , 6 õlle klaasi, kolm poole naklalist klaasi, 4 tühja õlle pudelit ja üts korkenzieher ärawiinu.

Wallawanemba läbiotsmise läbi sai leitus Johan Saal karmanist üts tühi õlle pudel, üts õlle klaas ja üts wanalik kübar.

Jaan Ermel oli Silsoni ähwardanu, teda kõige tema raha ja kraamiga tuha hunnikus tetta. Üts Peter Reinu poig Peterson olewat üte toobi wõtnu nink seda ärawiinu. Silson palleb kogukonna kohut et tema kraam tagan saas otsitu nink sissemurdja sääduse perra trahwitus. Kõrtsimees Silsoni kahju olewat 5 rbl. suur.

Johan Saal tuli kohtukutsmise pääle ette nink ütleb, et tema ei olewat Kõrtsimees Silsoni hääst midagi wõtnu. Tema olewat esi Ala kõrtsin pessa saanu. Seda klaasi, mis temal taskun om olnu, olewat tema Greili poodist ostnu 12 kop. masnu. Pudeli olewat tema hommiku Silsoni poolt wiinaga wõtnu, se pudel olewat Pfeifferi pool ümberwahetedu nink Silson ei olewat seda mitte wastawõtnu, selle et se pudel mitte õlle pudel ei ole olnu, olewat tema (Saal) seda karmanni pandnu. Kübara olewat tema kõrtsi treppi päält wõtnu nink karmanni pandnu.

Jaan Ermel sai ettekutsutus nink ütel, et tema Silsoni kraamist ei olewat midagi wõtnu. Tema olewat purjun olnu nink iks weel pääle wõtnu nink olewat esi üte löögi saanu, Josep Aplin olewat wist löönu. Tema ei olewat Silson mitte ähwardanu, ennegi kui usse olewat kinnipantu nink Silson poodist püsa toonu, sis olewat tema ütelnu: Ärgu tekku mitte nii. Letti ei olewat tema mitte pesnu enge letti poolust olewat tema küll kangutanu, kui Silson Apliniga pooti oli lännu, aga seda es ole tema mitte wallale saanu, nink sis olewat tema edekõrtsi lännu.

Mikalai Paramonoff ütleb nännu olewar, et Wiitina mees Johan Saal oli ette kõrtsi lännu nink Aplinile ütelnu: Kas oled kõwa mees, mina taha sinu tappa. Saal oli wäljalännu, jälle tarre tagasi tulnu nink Josep Apliini taga kõrtsin, letti taren, 3 kõrda maha löönu. Josep Aplin oli wasta kaitsnu nink sis oliwa Wiitina mehe 6-7 meest, kõik Apliini pääle sadanu. Peran oliwa nema letti pääl klaase ja pudelit pesnu, kui Silson oli mõisa lännu abi otsma. Johan Saal oli letti takka nink säält läbi pooti tüknu nink ust wallale kisknu.

Peter Kuur ütleb nännu olewat, et Johan Saal oli Apliini 3 kõrda letti taren maha löönu. Aplin oli henda kaitsma nakanu nink, sis oliwa nema kõik ütenkoon maha sadanu. Kui Silson oli läbi poote abi lännu otsma, sis tahtsiwa Saal ja Ermel poote sisse minna, aga es saa mitte, poote us oli kinni. Ermel ähward Silsoni: Kae seni ajani taht tema mulle pükse õmmelda, aga nüüd mina õmble temale püksi.  Jaan Hütt ütel Saalile: Tõmba selle musta kuradile nink niida alust kakelus. Sääl oliwa man: Peter Lepp, Peter Pumba, Peter Pallo, Karl Kiwi.

Peter Pallo ütleb nännu olewat, kui tema oli kõrtsi lännu, sis oliwa kõik sääl hunnikun letti taren maal olnu. Kui Aplin oli pooti lastu, sis rapput Ermel letti nink tahtse poote perra minna. Pudelit es näe mina mitte warastawat ega katski minewat.

Karl Kiwi ütleb, et tema olewat ede kõrtsin olnu, seda ta oli nännu, et Aplin oli poote lännu. Pesmist ega löömist ega klaasi wargust ja pudeli katski löömist ei olewat tema mitte nännu.

Otsus:

Tulewal kohtupäiwal Aplin, Ermel nink Saal ettekutsu nink otsus tetta.

Pääkohtumees: T. Kõiw [allkiri]

kohtumees: J. Pruwli [allkiri]

        "            J. Juul [allkiri]


TAGASI KUVA MÄRGENDUS