Schmalz kaibas Suigo Jürri om temmä pole tulno sissi, 25 Aprillil, ja issi om ikno, ja om üttelno et Alla Peter om Iwanil könnelno et Schmalzi laudast lapse om leidno et ei olle wigga kül meije Schmalzi puri pannema.
Jürri Luik tunnistas et temma kulno kui Iwan Morrosa om kõnnelno Josep Soesonil et nemmäd om leidno Schmalzi laudast nukkast sola kotti sissest kolo lapse, rattik om ümber keha olno, sitta widdämisse aig 1868, om leito laudost nukkast.
Iwan Morrosa tunnistas et temmä issi om leidno selle lapse wenne kotti sissest Schmalzi Lamba laudast wassika sullu sissest 1868 suwwel sitta widdämisse aig, ja siis om nurme wino ja näidano Peter Mähhekaril Peter om üttelno et näitä perremehhel siis ei olle sul süidi, ja siis wisin koddo ja näidäsin perremehhele üttel Iwan perremees kaija ja üttel et se om kulli pää ja Schmalz om üttelnu et ärrä sa seddä kellegil kõnnelgu, ja Schmalz om neo lapse luud kiwwi unniko sissi wissanod.
Peter Mähhäkaar tunnistas et Iwan Morrosa tõi ilma kottita lapse luud nurme siis sel körral, agga minna ütli et wi koddo ja näitä perremehhel ja omma Emmäl, ja wäike linnane rättike olli sel kolo lapse ludel ümber kala perremees Schmalz om koddon kiwwi unniko sissi wissanod.
Iwan om ilma kottita sitta korma pääl neo lapse luud nurme ja säält taggasi winod, üttel Iwan
Räppinä koggokonna kohhos annap allandlikko palwega seddä asja Keiserlikko Werroma kohto ette selletäda.
Pä kohtomees Paap Kiudorw
Kohtomees Jaan Holsting
Kohtomees Jakob Türkson
Kohtomees Paap Kress
Hindrik Toding
Schmalz kaibas Suigo Jürri om temmä pole tulno sissi, 25 Aprillil, ja issi om ikno, ja om üttelno et Alla Peter om Iwanil könnelno et Schmalzi laudast lapse om leidno et ei olle wigga kül meije Schmalzi puri pannema.
Jürri Luik tunnistas et temma kulno kui Iwan Morrosa om kõnnelno Josep Soesonil et nemmäd om leidno Schmalzi laudast nukkast sola kotti sissest kolo lapse, rattik om ümber keha olno, sitta widdämisse aig 1868, om leito laudost nukkast.
Iwan Morrosa tunnistas et temmä issi om leidno selle lapse wenne kotti sissest Schmalzi Lamba laudast wassika sullu sissest 1868 suwwel sitta widdämisse aig, ja siis om nurme wino ja näidano Peter Mähhekaril Peter om üttelno et näitä perremehhel siis ei olle sul süidi, ja siis wisin koddo ja näidäsin perremehhele üttel Iwan perremees kaija ja üttel et se om kulli pää ja Schmalz om üttelnu et ärrä sa seddä kellegil kõnnelgu, ja Schmalz om neo lapse luud kiwwi unniko sissi wissanod.
Peter Mähhäkaar tunnistas et Iwan Morrosa tõi ilma kottita lapse luud nurme siis sel körral, agga minna ütli et wi koddo ja näitä perremehhel ja omma Emmäl, ja wäike linnane rättike olli sel kolo lapse ludel ümber kala perremees Schmalz om koddon kiwwi unniko sissi wissanod.
Iwan om ilma kottita sitta korma pääl neo lapse luud nurme ja säält taggasi winod, üttel Iwan
Räppinä koggokonna kohhos annap allandlikko palwega seddä asja Keiserlikko Werroma kohto ette selletäda.
Pä kohtomees Paap Kiudorw
Kohtomees Jaan Holsting
Kohtomees Jakob Türkson
Kohtomees Paap Kress
Hindrik Toding
