sel. 29 Aprilil 1877.
koos ollid
peakohtomees Josep Laurisson
teine kohtomes Josep Welt
kolmas kohtomes Jaan Pukk
Piilsi külla Sepp Gusta Promm kaebas et Piilsi külla perremehhed on tedda kahhe Aasta eest ommale Seppast wõtnud, ning temma kaks Aastad seal tööd tehnud nüid agga need perremehhed temmale enne Jürripääwa kaks kuud ülles ütlenud et nemmad tedda lahti lassewad. ja ommale ühhe teise Seppa wõttawad ja pallub temma sellepärrast koggokonnakohhut et need külla perremehhed temmale ei olle jo minnewa Jakobi pääwal ülles ütlenud et nemmad tedda lahti lassewad. ja tedda weel minnewa Aasta rukkid mahha külwata lasknud. mis järrel temma mitte üks liht tallu sullane ei olle wait üks kohha piddaja siis ei tahha temma mitte omma kohha pealt wälja minna
Piilsi külla perremehhed. Mart Jaggu Maddis Jaggu, Mart Reisenpuk Tomas Aun, Karel Aun. Josep Reisenpuk, Jürri Reisenpuk, Maddis Kiwwi Josep Paas ja Juhhan Aunapu räkisid et se Sepp Gustaw Promm wägga pikkalinne ning mitte tubli sepp ei olle. ja on siis ennast üks teine Sepp kauplemas käinod. ja on nemmad siis Gustaw Prommli ütlenud no ütle nüid kas sa tahhad weel paigale jääda, woi wõttame uwwe. Gusta Promm on agga ütlenud se on teie assi ja on siis nemmad ühhe teise ommale kauplenud., ning et nendele Gustaw Promm Aasta wiisi kaubeldud.ja temma mitte tallumaa piddaja wait üks külla sullane on siis arwawad nemmad. et nemmad küll sädoslikku aja sees se on kaks kuud ja kaks pääwa enne Aasta lõppetust Gustaw Prommile on ülles ütlenud, ja lubbawad nemmad need rukkid mis Gustaw Promm on minnewa Aasta külwanud temmal ka leigata agga omma tenistusse nemmad tedda ennamb ei tahha.
Piilsi perremes Andres Reisenpuk räkis et temma küll sowiks et se wanna Sepp Gustaw Promm paigale jäeks
Moistus
Et Sepp Gustaw Promm üks külla ammeti mees ning perremehhed temmale palga kõrwa ka suggu maad annud. siis ei tee se mitte tedda ühhe Tallu kohha piddajast kelle kohta see säduses pudub et peab Jakobipääwal enne kohha peddamisse Aasta lõppetust ülles ütlema, Piilsi perremehhed agga temmale säduslikku aja sees ülles ütlenud se on kaks kuud enne tenistusse Aasta lõppetust, siis peab Gustaw Promm sealt majast wälja minnema. ning uwwe Seppale rumi andma. ja likab Gustaw Promm omma kölwatud rukkid.
Se moistus sai selle Liwlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastal 1860 §§ 772 ja 773. kuulutud ning nende kohto käijatele need saduse järrel Appellationi õppetusse lehhed wälja antud.
Gustaw Promm räkis et temma selle moistusega rahhul ei olle et temmale agga kaks kuud enne tenistusse Aasta lõppetust on ülles öldod sest et temma mitte liht tallu sullane ei olle. wait kohha piddaja ning temmal Famil ja Kraam ja pallus appellationi wälja suurema kohto minna mis temmale N 133. all sai wälja antud.
Josep Laurisson XXX
Josep Welt. XXX
Jaan Pukk XXX
sel. 29 Aprilil 1877.
koos ollid
peakohtomees Josep Laurisson
teine kohtomes Josep Welt
kolmas kohtomes Jaan Pukk
Piilsi külla Sepp Gusta Promm kaebas et Piilsi külla perremehhed on tedda kahhe Aasta eest ommale Seppast wõtnud, ning temma kaks Aastad seal tööd tehnud nüid agga need perremehhed temmale enne Jürripääwa kaks kuud ülles ütlenud et nemmad tedda lahti lassewad. ja ommale ühhe teise Seppa wõttawad ja pallub temma sellepärrast koggokonnakohhut et need külla perremehhed temmale ei olle jo minnewa Jakobi pääwal ülles ütlenud et nemmad tedda lahti lassewad. ja tedda weel minnewa Aasta rukkid mahha külwata lasknud. mis järrel temma mitte üks liht tallu sullane ei olle wait üks kohha piddaja siis ei tahha temma mitte omma kohha pealt wälja minna
Piilsi külla perremehhed. Mart Jaggu Maddis Jaggu, Mart Reisenpuk Tomas Aun, Karel Aun. Josep Reisenpuk, Jürri Reisenpuk, Maddis Kiwwi Josep Paas ja Juhhan Aunapu räkisid et se Sepp Gustaw Promm wägga pikkalinne ning mitte tubli sepp ei olle. ja on siis ennast üks teine Sepp kauplemas käinod. ja on nemmad siis Gustaw Prommli ütlenud no ütle nüid kas sa tahhad weel paigale jääda, woi wõttame uwwe. Gusta Promm on agga ütlenud se on teie assi ja on siis nemmad ühhe teise ommale kauplenud., ning et nendele Gustaw Promm Aasta wiisi kaubeldud.ja temma mitte tallumaa piddaja wait üks külla sullane on siis arwawad nemmad. et nemmad küll sädoslikku aja sees se on kaks kuud ja kaks pääwa enne Aasta lõppetust Gustaw Prommile on ülles ütlenud, ja lubbawad nemmad need rukkid mis Gustaw Promm on minnewa Aasta külwanud temmal ka leigata agga omma tenistusse nemmad tedda ennamb ei tahha.
Piilsi perremes Andres Reisenpuk räkis et temma küll sowiks et se wanna Sepp Gustaw Promm paigale jäeks
Moistus
Et Sepp Gustaw Promm üks külla ammeti mees ning perremehhed temmale palga kõrwa ka suggu maad annud. siis ei tee se mitte tedda ühhe Tallu kohha piddajast kelle kohta see säduses pudub et peab Jakobipääwal enne kohha peddamisse Aasta lõppetust ülles ütlema, Piilsi perremehhed agga temmale säduslikku aja sees ülles ütlenud se on kaks kuud enne tenistusse Aasta lõppetust, siis peab Gustaw Promm sealt majast wälja minnema. ning uwwe Seppale rumi andma. ja likab Gustaw Promm omma kölwatud rukkid.
Se moistus sai selle Liwlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastal 1860 §§ 772 ja 773. kuulutud ning nende kohto käijatele need saduse järrel Appellationi õppetusse lehhed wälja antud.
Gustaw Promm räkis et temma selle moistusega rahhul ei olle et temmale agga kaks kuud enne tenistusse Aasta lõppetust on ülles öldod sest et temma mitte liht tallu sullane ei olle. wait kohha piddaja ning temmal Famil ja Kraam ja pallus appellationi wälja suurema kohto minna mis temmale N 133. all sai wälja antud.
Josep Laurisson XXX
Josep Welt. XXX
Jaan Pukk XXX
