Kohtu ette astus Jüri Krewonn Haeskast (kohtu lauda astus J. Raag asemele Jaan Weide) ja kaebas et tema wend Andrus olla teda mittu korda sõimand, su naine on lits, sa oled litsi talland, sa oled türgi surnuid riisinud ja kui Jüri talle ütelnud oli et mul on pass, mis näitab kuida mina olen kroonut teeninud, olen oma raha saanud, oli Andrus üttelnud mina sino passi ei tea, on sul passi wõi mitte ja kui Jüri üttelnd, sino sõimamisid pole mind nii halwaks teinud et maa ei wõi seda kuhukile kaebada, oli Andrus üttelnud kuhu sa tohid kaebama minna, on sul ka kohut. Kui naad põldu künnud olid, Andrus jälle hakkand teda sajatama, sa oled oma lehma minu heinamaa peal köietand, aga see olnd ta oma maa ja sõimand nõnda et töised inimesed  kuulma jäenud, kõige ligemalt olla Johan Stachelstrauch kuulnud; kui õhtul kodu tulnud ja seda asja rääkind olla Andrus tema akna taha kuulma tulnud, sülitanud läbi akna ja näitand oma riista.

Andrus Kreewon sai üle kuulatud, ta wabandas ennast ära et ei ole sõimand, Jüri oli hakkand enne teda augutama ja sõimand ta naist mida tallitaja kuulnud olla.

Johan Stahelstrauch sai üle kuulatud ja tema rääkis sest asjast nii: Andruse pois olla põllu pealt kiwa peenra peale korjand ja et nönde põllud wastamise on üttelnud ta häki wiib need kiwid jälle põllu pääle laiali, parem wii kuhukile aea ääre, Andrus hakkand wanduma ja Jürit nimetama mittu kord "on sul ka naist" kus ta ka need alnimetud sõimu sõnad ütelnd, pärast riidelnud ta poole pääwa.

Tallitaja tunnistas et kui tema olla senna läind ei ole Jüri mitte Andruse naist sõimand, waid olla muidu ise köskis õiendanud.

Kohtu poolt sai küsitud, kas naad ära ei lepi, ja naad lepisid kohtu ees ära mis kätt andes sündis ei luband enam sõimada üks teist.