Pala: Lepinguraamat (1902-1918)
| Leidandmed | EAA.3089.1.13 |
|---|---|
| Kaader | 108 109 110 |
| Daatum | 19.04.1918 |
| Protokolli number | 3 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
Tulid ette
1.
2
3. Vilja seemet ei tohi ilma peremehe teadmata ehk ilma kaalumata põllule wiia.
4. Rukki peksu aeg wõtab peremees seemne päält ära (9) üheksa wakka, ülejäänud wili saab pooleks niisama ka õled ja haganad.
5. Peremees katab ise eeltulewa rukki põllu oma seemnega.
6. Tõuwilja peksu aeg, saab
7. Kahe põllu peale külwab
8. Maa hein saab pooleks wõetud küüni sisse walmis pantult, peremehele jäeb walida kumma otsa ta omale wõtab.
9. Ristik saab wälja pääl rõugude wiisi pooleks wõetud.
10. Kartohwlid teewad mõlemad oma seemnega ühe wõrra maha, üles wõtab iga üks omad.
11. Linad wõtawad kubudega pooleks.
12. Wallamaksud maksab kõik pooletera mees wälja arwatud isiklik wallamaks, ja kõik wallas olewad orjused on pooletera mehe kohustus.
13. Tulekassa ja õpetaja rahad maksawad pooleks.
14. Mis uue kauba aja sees tuleb kroonule anda, mis nõutakse, anname mõlemad pooleks.
15. Karjuse palgaks maksab peremees iga sarwlooma pealt ½ wakka odre ja ½ wakka rukkit. Kui aga Septembri kuul ostab peremees loomi juurde, siis ei maksa peremees palka enam nende pealt.
16. Küntud maad on minul anda
17. Rehe peksu raha maksawad mõlemad wilja saajad õiglaselt pooleks.
18. Talust põhku ehk heinu wälja wiia ei tohi, laenu wõib tasuda.
19.
20. Kõik talu krundis olewad teed saawad mõlemate poolt ühes koos ära kruusaga tehtud.
21. Talu hoonetest mis tulewad parandada katuste poolt, parandab iga üks oma jao pealt.
22. Peremees annab omast metsast üks süld (3/4) puid
23. Tagumise tua põrandu parandab, ehk teeb uue, peremees.
24. Kopli heinamaa ja üks wälja wahe kraaw jäeb
25. Niidu masinad annab peremees wilja niita, kus mitte kiwa ei ole. Selle eest saab kohalikku tasu. Masinaid ei saa mitte wõeraste kätte antud.
26. Üks sada (100) rubla jäeb kautsjoniks peremehe kätte ilma protsendita.
Märkus. Kaader 110 kordub antud protokolli tekst alates punktist 22 kuni lõpuni. (ÜS.)
Tulid ette
1.
2
3. Vilja seemet ei tohi ilma peremehe teadmata ehk ilma kaalumata põllule wiia.
4. Rukki peksu aeg wõtab peremees seemne päält ära (9) üheksa wakka, ülejäänud wili saab pooleks niisama ka õled ja haganad.
5. Peremees katab ise eeltulewa rukki põllu oma seemnega.
6. Tõuwilja peksu aeg, saab
7. Kahe põllu peale külwab
8. Maa hein saab pooleks wõetud küüni sisse walmis pantult, peremehele jäeb walida kumma otsa ta omale wõtab.
9. Ristik saab wälja pääl rõugude wiisi pooleks wõetud.
10. Kartohwlid teewad mõlemad oma seemnega ühe wõrra maha, üles wõtab iga üks omad.
11. Linad wõtawad kubudega pooleks.
12. Wallamaksud maksab kõik pooletera mees wälja arwatud isiklik wallamaks, ja kõik wallas olewad orjused on pooletera mehe kohustus.
13. Tulekassa ja õpetaja rahad maksawad pooleks.
14. Mis uue kauba aja sees tuleb kroonule anda, mis nõutakse, anname mõlemad pooleks.
15. Karjuse palgaks maksab peremees iga sarwlooma pealt ½ wakka odre ja ½ wakka rukkit. Kui aga Septembri kuul ostab peremees loomi juurde, siis ei maksa peremees palka enam nende pealt.
16. Küntud maad on minul anda
17. Rehe peksu raha maksawad mõlemad wilja saajad õiglaselt pooleks.
18. Talust põhku ehk heinu wälja wiia ei tohi, laenu wõib tasuda.
19.
20. Kõik talu krundis olewad teed saawad mõlemate poolt ühes koos ära kruusaga tehtud.
21. Talu hoonetest mis tulewad parandada katuste poolt, parandab iga üks oma jao pealt.
22. Peremees annab omast metsast üks süld (3/4) puid
23. Tagumise tua põrandu parandab, ehk teeb uue, peremees.
24. Kopli heinamaa ja üks wälja wahe kraaw jäeb
25. Niidu masinad annab peremees wilja niita, kus mitte kiwa ei ole. Selle eest saab kohalikku tasu. Masinaid ei saa mitte wõeraste kätte antud.
26. Üks sada (100) rubla jäeb kautsjoniks peremehe kätte ilma protsendita.
Märkus. Kaader 110 kordub antud protokolli tekst alates punktist 22 kuni lõpuni. (ÜS.)