sel. 13 Mail 1877.
koos ollid
peakohtomees Josep Laurisson
teine kohtomees Jaan Mänd
kolmas kohtomes Jürri Tomik
Said ette kutsutud Jaan Wälli ja Jürri Sildnik ning nendele teada antud et krono metsawaht Jaan Laurisson on ülles annud et nemmad peawad kronometsast warrastanud ollema hawapuud mis metsa härra on säduse järrel trahwitaksi alla pannod. ja maksawad.
| 2 hawapuud. |
63 jalga pik |
9 tolli kannu pealt. |
3 Rub |
20 kp |
| 1 |
60 |
10 |
2 |
12 |
| 1 |
56 |
11 |
3 |
" |
| 2 |
60 |
13 |
8 |
64 |
| Summa |
16 Rubl. |
96 kp |
Jaan Wälli tunnistas et se õige et temma on kaks haawa puud metsast raijunod. ja kui temma ühhe puuga metsast wälja tulnud tulnud Jürri Sildnik omma wanna Josepiga wasto ja olnud neil saagpeal. ja kui temma teine kord metsa taggasi lähnud tulnud jo Jürri Sildnik haawa puu kormadega wasto, ja olnud need hawa puud. mis teeäre kaswama janud mahha raijutud. ning on selle järrel Jürri Sildnik need 4 haawa puud raijunod.
Jürri Sildnik räkis et temma on need haawapuud Tammesaare karjamaa metsast tonud, ning Mihkel Tamm temmale lubba annod. sealt puid wija.
Metsahärra Gentz räkisid et nemmad Mihkel Tamme suggogi tunnismehhest wasto ei wõtta sest et se issi allati metsawarguse kaeptuse all seisab.
Metsawaht Jaan Laurisson räkis et temma on issi haige olnud. ja on siis Jaan Wälja poeg Andres Wälli temmale tunnistanud et temma on omma issaga kaks haawa puud kronometsast tonud ja Jürri Sildnik 4 puud. ning on temma siis metsa lähnud ja need puud järrele mõõtnud mis Jaan Wälli warrastand ning olnud 1 hawa puu. 63 jalga pik 9 tolli kannu pealt. ja teine haawa puu 60 jalga pik 10 tolli kanna pealt.
Jaan Wälli tunnistas weel et temma selle ülle wanduda woib et Jürri Sildnik need 4 haawa puud warrastanud.
Moistus
Et Jaan Wälli tunnistab et temma on kaks hawa puud metsast warrastanud, need teised 4 puud agga Jürri Sildnik warrastanud. ja selle peale wanduda lubbab. siis moistab koggukonnakohhus et. Jaan Wälli peab nende kahhe puueest. 3 Rubl. 72 ja Jürri Sildnik 13 Rubl. 24 koppikud krono kassase trahwi maksma.
Se moistus sai selle Liwlandi tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud ning nende kohto kajatelle need saduse järrel Appellationi õppetusse lehhed wälja antud.
Jürri Sildnik räkis et temma selle moistusega rahhul ei olle et temma peab sedda metsa trahwi maksma mis temma suggugi ei olle warrastanud. ja pallus Appellation wälja suurema kohto minna
Jaan Wälli maksis se moistetud trahw 3 Rub. 72 koppikud ärra
Josep Laurisson XXX
Jaan Mänd XXX
Jürri Tomik XXX
Se lubbatud Appellation sai sel. 20 Mail Jürri Sildnikkule N. all wälja antud.
Jürri Sildnik maksis se trahw 13 Rubl 24 kop sel. 8 Julil koggokonnakohto juure sisse
sel. 13 Mail 1877.
koos ollid
peakohtomees Josep Laurisson
teine kohtomees Jaan Mänd
kolmas kohtomes Jürri Tomik
Said ette kutsutud Jaan Wälli ja Jürri Sildnik ning nendele teada antud et krono metsawaht Jaan Laurisson on ülles annud et nemmad peawad kronometsast warrastanud ollema hawapuud mis metsa härra on säduse järrel trahwitaksi alla pannod. ja maksawad.
| 2 hawapuud. |
63 jalga pik |
9 tolli kannu pealt. |
3 Rub |
20 kp |
| 1 |
60 |
10 |
2 |
12 |
| 1 |
56 |
11 |
3 |
" |
| 2 |
60 |
13 |
8 |
64 |
| Summa |
16 Rubl. |
96 kp |
Jaan Wälli tunnistas et se õige et temma on kaks haawa puud metsast raijunod. ja kui temma ühhe puuga metsast wälja tulnud tulnud Jürri Sildnik omma wanna Josepiga wasto ja olnud neil saagpeal. ja kui temma teine kord metsa taggasi lähnud tulnud jo Jürri Sildnik haawa puu kormadega wasto, ja olnud need hawa puud. mis teeäre kaswama janud mahha raijutud. ning on selle järrel Jürri Sildnik need 4 haawa puud raijunod.
Jürri Sildnik räkis et temma on need haawapuud Tammesaare karjamaa metsast tonud, ning Mihkel Tamm temmale lubba annod. sealt puid wija.
Metsahärra Gentz räkisid et nemmad Mihkel Tamme suggogi tunnismehhest wasto ei wõtta sest et se issi allati metsawarguse kaeptuse all seisab.
Metsawaht Jaan Laurisson räkis et temma on issi haige olnud. ja on siis Jaan Wälja poeg Andres Wälli temmale tunnistanud et temma on omma issaga kaks haawa puud kronometsast tonud ja Jürri Sildnik 4 puud. ning on temma siis metsa lähnud ja need puud järrele mõõtnud mis Jaan Wälli warrastand ning olnud 1 hawa puu. 63 jalga pik 9 tolli kannu pealt. ja teine haawa puu 60 jalga pik 10 tolli kanna pealt.
Jaan Wälli tunnistas weel et temma selle ülle wanduda woib et Jürri Sildnik need 4 haawa puud warrastanud.
Moistus
Et Jaan Wälli tunnistab et temma on kaks hawa puud metsast warrastanud, need teised 4 puud agga Jürri Sildnik warrastanud. ja selle peale wanduda lubbab. siis moistab koggukonnakohhus et. Jaan Wälli peab nende kahhe puueest. 3 Rubl. 72 ja Jürri Sildnik 13 Rubl. 24 koppikud krono kassase trahwi maksma.
Se moistus sai selle Liwlandi tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud ning nende kohto kajatelle need saduse järrel Appellationi õppetusse lehhed wälja antud.
Jürri Sildnik räkis et temma selle moistusega rahhul ei olle et temma peab sedda metsa trahwi maksma mis temma suggugi ei olle warrastanud. ja pallus Appellation wälja suurema kohto minna
Jaan Wälli maksis se moistetud trahw 3 Rub. 72 koppikud ärra
Josep Laurisson XXX
Jaan Mänd XXX
Jürri Tomik XXX
Se lubbatud Appellation sai sel. 20 Mail Jürri Sildnikkule N. all wälja antud.
Jürri Sildnik maksis se trahw 13 Rubl 24 kop sel. 8 Julil koggokonnakohto juure sisse
