Nesamma kohtomehhe olliwa koon. 

Tulli kohto ette Karel Solberg Dartust ja pallel et Keiserlikust Werro Maa Kohtust sadetu Lambot Grünberg ollewat tulnu jobba kuus aijastat taggasi, se om olnu sel 25l Decembril 1867. Kui Karel Solberg, Musti moisan (Schwarzhof) rentnik om olnu temma warrandust läbbi otsma, kos ka Landbot Grünbergil Karraskij Moisa Wallitsusse nimmel, Johan Thalfeldt, wöörmünder Tannil Wõsso, kohtomees Johan Mandli ütten olliwa woetu, ja wõtnu nimmitedu Landbot, eennimmitedu säädusse meeste een, kohto kuulamisse woi läbbi kaemisse alla, rentnik Solbergi Warrandust ärra, nink nimmelt, 1 paar pukski pükse, 1. West pukskinist, 2. Woodi Linna, 1. Laudlinna, 2. Salwrätti, 4 kätterätti, Sukkest ei tija esmalt arwo anda kui paljo, paari, 2. meeste hammet, 1. suur päärätt, nink pantu need eennimmetedu asjad ütte padja pööratse kotti sisse, ja Lambot wiino ärra. Sai ka kohto ette kutsutus wöörmünder Tannil Wõsso, ja perremees Johan Mandli, nink perran selle sinatse Tunnistusse lehhe ette luggemist küssitus, kas se assi nieda õige, et Karel Solbergiga nida om sündinu, kes ütliwa mõllemba et se assi om kül nida olnu.  Sis pallel Karel Solberg sedda üllewal nimmetedu Tunnistus kirja hendal, kohto käest, mes temmal ka lubbati anda kohto poolt, nink ütles weel, et temma ollewa Karraskij Moisan Kihhelkonna Kohtun perra kullelnu, nink Werro Maa Kohtun ka nõudnu tollsammal aijastajal, kos kohhus temmale ennegi om üttelnu, meije ei tija sest asjast middagi.  (Selsammal päiwal sai Solbergil walja antus: Tunnistus)

Karraskij Koggokonna Kohto maijan sel 4l mai 1873.

Pää kohtomees  Jaan Tullus  XXX

Mannistja   Peter Mandli  XXX

Mannistja   Jakob Uibo  XXX