Kaebas Juhan Ridda lesk Liso Ridda et Ado Ridda on mitto kord ja jures ridlemas käinud ja ütleb et ma pean ta kramid kätte andma ja ähwardab mind lühhemaks tehha ja ütleb kül ma so kurratile näitan kui Jürripääwaks ei olle mo kramid kääs, ma wärrisen ja kardan ni samoti ka lapsed kui ta mo juure tulleb suure kärra ja wandumissega ja miks ta ei nõudnud siis kui mo mees ellas ja nüüd on ta jubba 7 astad meist emmal ja nüüd ta tulleb omma krami saama, mo mees piddas tedda armo pärrast omma jures et ta wiggane on ja se töö mis ta teggi selle ette ta sai üllespiddamist ja need asjad on ennamiste mo mehhe rahha ette ostetud.

Ado Ridda rägis et kui wend on ellanud siis on nendel keik pooleks olnud ja minna teggin keik mis tarwis olli wennaga nenda kui wankri saani, reggi, hobbuse riistad ja hobbune, ja mo wend Juhan ütles kui ta ellus olli, olgo need kramid meil kokko, ma aidan sind kui tarwis on agga nüüd ta naene ei tahha mulle keddagi anda.

Kohhus mõistis: et Ado Ridda jubba 7 astad omma wenna jurest ärraolnud selle aia sees ta olleks kül wõinud omad asjad õiendada, agga kui nüüd wend surnud on siis lähheb ta lesse riidlema mis kogguniste tal õigus tehha ei olle, ja ta ütleb et need üllemal nimetud kramid on ta teinud ja ostnud, agga sedda ta ei wõi selgeks tehha sest tal ei olle tunistus selle ülle ja naene ütleb et ta mees Juhan on ostnud, sellepärrast ei olle Ado Riddale kedda nõuda.