Kohto ette tulli: Perremees Peetre Andres Anson ja kaebas et selle tallo endine peremees Hans Parm olla walla palka mis selle maea ehhituseks senna on todud enne temma tullemist sallaja ärra wiinud, agga nüüd on temmale maeade ehhitamiseks neid palka hädaste tarwis ja nimmetas omma tunnistajaks Karl Talli.
Selle peale astus ette: Karl Talli, kes seda maea on ehhitanud ja ütles et 1873 aasta suil kui ta seda maea ehhitanud on peale 20 palki weel ülle jänud, agga on endine peremees Hans Parm neid palka wist Andres Lilleman jure wiinud ja senna unnikuse pannud kus temmal kaks palki weel selgest tunda on sest et ta (Karl Talli) issi nende palgide otsast on tükki mahha saginud ja seina sisse pannud.
ette astus: Andres Lillemann ja ütles et kewadel 1874 kui Hans Parm selle tallokohha pealt ärra on tulnud, siis on ta need palgid senna jure mahha pallunud ja üttelnud et ta need palgid Aimre metsast on ostnud ja Dachsel Härral näitnud kes neid siis ka on lubbanud ärra wia.
Selle peale astus ette endine peremees Hans Parm ja ütles et ta need palgid olla wõerast metsast ostnud omma maeade ehhituse tarwis sest et walla palka wägga kassinaste on olnud mis ka wall wallitsus wõida tunnistada kui nad maea pumeister Karl Talli käest on käinud wasto wõtmas, siis on se walla palgide pudus selgeste nähha olnud.
Selle peale astusid ette Wöörmündred, Juhhan Pedimann ja Mihkel Rabbi ja ütlesid et nad Sullu Andresega kolmeksi on käinud pumeister Karl Talli käest maea wastu wõtmas ja selle ülle nurrisenud et maea wägga maddal ja üsna alwaste kokko jätkatud palgidest oli ehhitud sanud, agga ütlenud meister Karl Talli neil sel korral et tal mitte suggu parremaid palka polle sada olnud. Nenda on siis nähha et Karl Talli parremaid palka taggasi hoides sedda maea on ärra rikkunud ehk ta aeab üht walsk tunnistus sepärast sai nõuks wõetud et kohtomees Peter Leppik ja üllemal nimmetud kolm woormündrid peawad Andres Lillemann jure neid palka watama minnema kas need on walla palgid kelle pealt on haamre märgid mahha raiutud ehk on naad ilma märgita wõera metsa puud.
Kohto ette tulli: Perremees Peetre Andres Anson ja kaebas et selle tallo endine peremees Hans Parm olla walla palka mis selle maea ehhituseks senna on todud enne temma tullemist sallaja ärra wiinud, agga nüüd on temmale maeade ehhitamiseks neid palka hädaste tarwis ja nimmetas omma tunnistajaks Karl Talli.
Selle peale astus ette: Karl Talli, kes seda maea on ehhitanud ja ütles et 1873 aasta suil kui ta seda maea ehhitanud on peale 20 palki weel ülle jänud, agga on endine peremees Hans Parm neid palka wist Andres Lilleman jure wiinud ja senna unnikuse pannud kus temmal kaks palki weel selgest tunda on sest et ta (Karl Talli) issi nende palgide otsast on tükki mahha saginud ja seina sisse pannud.
ette astus: Andres Lillemann ja ütles et kewadel 1874 kui Hans Parm selle tallokohha pealt ärra on tulnud, siis on ta need palgid senna jure mahha pallunud ja üttelnud et ta need palgid Aimre metsast on ostnud ja Dachsel Härral näitnud kes neid siis ka on lubbanud ärra wia.
Selle peale astus ette endine peremees Hans Parm ja ütles et ta need palgid olla wõerast metsast ostnud omma maeade ehhituse tarwis sest et walla palka wägga kassinaste on olnud mis ka wall wallitsus wõida tunnistada kui nad maea pumeister Karl Talli käest on käinud wasto wõtmas, siis on se walla palgide pudus selgeste nähha olnud.
Selle peale astusid ette Wöörmündred, Juhhan Pedimann ja Mihkel Rabbi ja ütlesid et nad Sullu Andresega kolmeksi on käinud pumeister Karl Talli käest maea wastu wõtmas ja selle ülle nurrisenud et maea wägga maddal ja üsna alwaste kokko jätkatud palgidest oli ehhitud sanud, agga ütlenud meister Karl Talli neil sel korral et tal mitte suggu parremaid palka polle sada olnud. Nenda on siis nähha et Karl Talli parremaid palka taggasi hoides sedda maea on ärra rikkunud ehk ta aeab üht walsk tunnistus sepärast sai nõuks wõetud et kohtomees Peter Leppik ja üllemal nimmetud kolm woormündrid peawad Andres Lillemann jure neid palka watama minnema kas need on walla palgid kelle pealt on haamre märgid mahha raiutud ehk on naad ilma märgita wõera metsa puud.
