Wallawannem H. Lasn astus ette ja ütles et möda läinud koli Convendi peal kirriku Wöörmünder Herra von Staal temmal on ülles annud sedda wõlgu jänud Nurme koli made renti 4 näddala aea sees selle ma rentnikude Lause perrenaise Marri Leppik ja Jaan Põhhako käest sisse aeada, selle peale astus ette Lause perrenaine lesk Marri Leppik ja ütles et temma mees Juhhan Leppik on sedda kohta omma kätte rentinud agga on ta ühhe aasta pärrast ära surnud, mis peale siis tema (lesk Marri Leppik) ennast sest kohhast Auliku Cassa Colleigio ees on lahti üttelnud ja on pärrast sedda kohta temma wäimees Jaan Põhhak ärra rentinud. selle peale astus ette se rentnik Jaan Põhhak, ütles: et ta sedda kohta on rentinud 5 järrele tullewa aasta peale agga et se aasta sai temma kontrakti ka jure arwatud mis Juhhan Leppik olli piddanud, siis on tema kontrakt 6 aasta peale kirjutud 23 Apr. 1872 - 23 Ap. 1878 nenda et kaks essimest aasta ilma rentida ja nelja wiimse aasta eest piddi renti saama makstud, ja et Juhhan Leppik üks aasta 1872 ilma rentida olli ärra piddanud siis jäi temmal (Jaan Põhhak) kontrakti järeel ka weel üks aasta 1873 ilma rendita. Agga essimese aasta pärrast mis ta sedda kohta ilma rendita on piddanud, näinud ta et ni ruttu selle kohha eest weel mitte wõimalik ei olle renti maksa sest et seal weel mitte üht ello maea peale ei olle kus ka rentnik wõiks ellada siis on ta kewwadest talwet 1874 sedda Auliku Cassa Collegio jures teatanud ja pallunud ennast sest kohhast lahti. Peale Jurri pääwa (1874) läinud ta jälle Auliku Cassa Collegio jure agga on siis temmal seal ülles antud et ta wõib weel üks aasta sedda kohta ilma rendita piddada ja saab ka selle aasta sees maeade ehhitamise pärrast Cassa Collegio poolt üks nõu piddada ja nimmetas Jaan Põhhak selle asja tunnistajaks kohtomees Peter Leppik kes ka sedda kaupa pealt kuulnud. Nenda on ta siis teiseks aastakse weel senna jänud selle lotuse peale ett temma käest ka se aasta eest mitte renti ei sa nõutud. Agga kewwade 1875 on Cassa Collegio temma käest selle aasta renti nõudnud mis tal maksa ei olnud ja on siis walla kohto poolt temma kraam oksjoni peal ärra müdud 25 R 81 kp est ja pärritakse nüüd weelgi sedda oksjonilt pudu jänud rendi wõlga, mis temmal agga omma arwamise järrel mitte õigus maksa ei olle.
Wallawannem H. Lasn astus ette ja ütles et möda läinud koli Convendi peal kirriku Wöörmünder Herra von Staal temmal on ülles annud sedda wõlgu jänud Nurme koli made renti 4 näddala aea sees selle ma rentnikude Lause perrenaise Marri Leppik ja Jaan Põhhako käest sisse aeada, selle peale astus ette Lause perrenaine lesk Marri Leppik ja ütles et temma mees Juhhan Leppik on sedda kohta omma kätte rentinud agga on ta ühhe aasta pärrast ära surnud, mis peale siis tema (lesk Marri Leppik) ennast sest kohhast Auliku Cassa Colleigio ees on lahti üttelnud ja on pärrast sedda kohta temma wäimees Jaan Põhhak ärra rentinud. selle peale astus ette se rentnik Jaan Põhhak, ütles: et ta sedda kohta on rentinud 5 järrele tullewa aasta peale agga et se aasta sai temma kontrakti ka jure arwatud mis Juhhan Leppik olli piddanud, siis on tema kontrakt 6 aasta peale kirjutud 23 Apr. 1872 - 23 Ap. 1878 nenda et kaks essimest aasta ilma rentida ja nelja wiimse aasta eest piddi renti saama makstud, ja et Juhhan Leppik üks aasta 1872 ilma rentida olli ärra piddanud siis jäi temmal (Jaan Põhhak) kontrakti järeel ka weel üks aasta 1873 ilma rendita. Agga essimese aasta pärrast mis ta sedda kohta ilma rendita on piddanud, näinud ta et ni ruttu selle kohha eest weel mitte wõimalik ei olle renti maksa sest et seal weel mitte üht ello maea peale ei olle kus ka rentnik wõiks ellada siis on ta kewwadest talwet 1874 sedda Auliku Cassa Collegio jures teatanud ja pallunud ennast sest kohhast lahti. Peale Jurri pääwa (1874) läinud ta jälle Auliku Cassa Collegio jure agga on siis temmal seal ülles antud et ta wõib weel üks aasta sedda kohta ilma rendita piddada ja saab ka selle aasta sees maeade ehhitamise pärrast Cassa Collegio poolt üks nõu piddada ja nimmetas Jaan Põhhak selle asja tunnistajaks kohtomees Peter Leppik kes ka sedda kaupa pealt kuulnud. Nenda on ta siis teiseks aastakse weel senna jänud selle lotuse peale ett temma käest ka se aasta eest mitte renti ei sa nõutud. Agga kewwade 1875 on Cassa Collegio temma käest selle aasta renti nõudnud mis tal maksa ei olnud ja on siis walla kohto poolt temma kraam oksjoni peal ärra müdud 25 R 81 kp est ja pärritakse nüüd weelgi sedda oksjonilt pudu jänud rendi wõlga, mis temmal agga omma arwamise järrel mitte õigus maksa ei olle.
