Sauga koggokonna kohtus 14 Augustil 1875
Koos ollid: Peakohtomees Hans Maddison
Kohtomees Maddis Peterson
" Peter Leppik
" Michel Jaanson
Ette tulli Ippiku tallopoeg Jaan Pauts omma kaebduse asja pärrast et ta omma hobbust 1873 Februari kuus on Kaupmees Grünbaumiga wahhetanud ja omma hobbusele 10 Rubla peale maksnud agga pärrast näinud ta et se hobbu pimme olnud ja selle pimmeduse pärrast on ta ka omma jalla ärra murdnud ja ärra surnud ja pärrib Jaan Pauts nüüd selle pettuse eest et Kaupmees Grünbaum temmale pimmeda hobbuse on wahhetanud omma hobbuse hinda 120 Rubla ja et ta 7 korda selle asja pärrast kohtus on käinud igga korra pealt 5 Rbl X 35 Rubla.
Astus ette Kaupmees Grünbaum ja ütles et tmma mitte sedda hobbust ei olle wahhetanud waid temma Comis (sell) Apping ja arwab temma et Jaan Pauts olleks peddanud priwat saduse III jao järgi Art. 3271 tedda köige hiljem kue kuu aeal kohhalise kohto ette kaebama agga on ta sedda termini ülle lasknud ja ei olleks tal nüüd selle asja ülle ühtigi öigust kaebada.
Astus ette Comis Apping ja ütles et Jaan Pauts on ta käest küssinud hobbust wahhetada ja on ta siis omma musta täkku näitnud ja sellega nenda kaupa sanud et Pauts omma hobbusele 10 Rbl peale on annud; pealegi ütleb weel Apping et ta selle hobbusega 8 päwa enne on ümber jöetnud ja polle ta mitte arru sanud et se hobbu pimme olnud, agga ku ta pärrast Jaan Pauts käe pimmedaks on sanud sedda ei wöi ta mitte wastada.
Et nüüd Jaan Pauts selle asja pärrast siis kohhust hakkanud nöudma ja omma hobbust takserida lasknud, siis on ka Sauga kohtomees Georg Treifeldt ja Wöörmünder Andres Peterson Appingi hobbust takserinud ja tedda 75 Rubla wäärt arwanud. Pealegi tunnistab Georg Treifeldt et ta selle hobbusega kui ta Appingi käe olli kellest se jut, on ka nattuke söitnud agga ei olle ta arru sanud et ta pimme on.
Kohtu küssimise peale kas se hobbu töiste Appingi ehk Grünbaumi olnud, ütles Apping et ta enne Grünbaumi hobbust on wahhetanud ja selle musta tökko wastu sanud kellest se könne on, mis agga Grünbaum mitte polle tahtnud et se täk olnud ja käskind omma hobbuse eest rahha maksta ehk teist hobbust ommale tua ja sellepärrast on siis Apping ka seda rahha 10 Rubla kohe Grünbaumil kätte annud mis Pauts omma hobbusel liggi on maksnud ja pärrast kui ta selle Pautsi käest sadud hobbust ärra münud siis on ta ennast Grünbaumiga ärra öiendanud.
Kaupmees Grunbaum ütles selle Appingi juttu nenda öige ollewad ja nöudis selle ilma asjata tüllitamise pärrast Jaan Pauts käest kahju tassumist.
Kohto möistus:
Appingi tunnistuse järgi jääb Kaupmees Grünbaum sest kohto asjast üsna lahti ja on Jaan Pautsil üksi Appingiga selle asja pärrast teggemist, agga et Jaan Pauts peale wahhetamise sedda ütleb leidnud ollewad et se hobbu pimme on, mis önnetus ka ta omma käe weel wöis sündida ja Georg Treifeldt tunnistuse järgi kes selle hobbusega enne wahhetamist söidnud, on arwata et se hobbu enne mitte pimme ei olnud, arwab kohhus sedda Jaan Pautsi kaebduse asja selle hobbuse pärrast tühjaks, nisammati ei wõi nemmad ka keegi üksteise käest kohto käimise kullude eest ühtigi nöuda sest et se assi nende wahhel siit sadik üks seggane assi on olnud.
Sauga koggokonna kohtus 14 Augustil 1875
Koos ollid: Peakohtomees Hans Maddison
Kohtomees Maddis Peterson
" Peter Leppik
" Michel Jaanson
Ette tulli Ippiku tallopoeg Jaan Pauts omma kaebduse asja pärrast et ta omma hobbust 1873 Februari kuus on Kaupmees Grünbaumiga wahhetanud ja omma hobbusele 10 Rubla peale maksnud agga pärrast näinud ta et se hobbu pimme olnud ja selle pimmeduse pärrast on ta ka omma jalla ärra murdnud ja ärra surnud ja pärrib Jaan Pauts nüüd selle pettuse eest et Kaupmees Grünbaum temmale pimmeda hobbuse on wahhetanud omma hobbuse hinda 120 Rubla ja et ta 7 korda selle asja pärrast kohtus on käinud igga korra pealt 5 Rbl X 35 Rubla.
Astus ette Kaupmees Grünbaum ja ütles et tmma mitte sedda hobbust ei olle wahhetanud waid temma Comis (sell) Apping ja arwab temma et Jaan Pauts olleks peddanud priwat saduse III jao järgi Art. 3271 tedda köige hiljem kue kuu aeal kohhalise kohto ette kaebama agga on ta sedda termini ülle lasknud ja ei olleks tal nüüd selle asja ülle ühtigi öigust kaebada.
Astus ette Comis Apping ja ütles et Jaan Pauts on ta käest küssinud hobbust wahhetada ja on ta siis omma musta täkku näitnud ja sellega nenda kaupa sanud et Pauts omma hobbusele 10 Rbl peale on annud; pealegi ütleb weel Apping et ta selle hobbusega 8 päwa enne on ümber jöetnud ja polle ta mitte arru sanud et se hobbu pimme olnud, agga ku ta pärrast Jaan Pauts käe pimmedaks on sanud sedda ei wöi ta mitte wastada.
Et nüüd Jaan Pauts selle asja pärrast siis kohhust hakkanud nöudma ja omma hobbust takserida lasknud, siis on ka Sauga kohtomees Georg Treifeldt ja Wöörmünder Andres Peterson Appingi hobbust takserinud ja tedda 75 Rubla wäärt arwanud. Pealegi tunnistab Georg Treifeldt et ta selle hobbusega kui ta Appingi käe olli kellest se jut, on ka nattuke söitnud agga ei olle ta arru sanud et ta pimme on.
Kohtu küssimise peale kas se hobbu töiste Appingi ehk Grünbaumi olnud, ütles Apping et ta enne Grünbaumi hobbust on wahhetanud ja selle musta tökko wastu sanud kellest se könne on, mis agga Grünbaum mitte polle tahtnud et se täk olnud ja käskind omma hobbuse eest rahha maksta ehk teist hobbust ommale tua ja sellepärrast on siis Apping ka seda rahha 10 Rubla kohe Grünbaumil kätte annud mis Pauts omma hobbusel liggi on maksnud ja pärrast kui ta selle Pautsi käest sadud hobbust ärra münud siis on ta ennast Grünbaumiga ärra öiendanud.
Kaupmees Grunbaum ütles selle Appingi juttu nenda öige ollewad ja nöudis selle ilma asjata tüllitamise pärrast Jaan Pauts käest kahju tassumist.
Kohto möistus:
Appingi tunnistuse järgi jääb Kaupmees Grünbaum sest kohto asjast üsna lahti ja on Jaan Pautsil üksi Appingiga selle asja pärrast teggemist, agga et Jaan Pauts peale wahhetamise sedda ütleb leidnud ollewad et se hobbu pimme on, mis önnetus ka ta omma käe weel wöis sündida ja Georg Treifeldt tunnistuse järgi kes selle hobbusega enne wahhetamist söidnud, on arwata et se hobbu enne mitte pimme ei olnud, arwab kohhus sedda Jaan Pautsi kaebduse asja selle hobbuse pärrast tühjaks, nisammati ei wõi nemmad ka keegi üksteise käest kohto käimise kullude eest ühtigi nöuda sest et se assi nende wahhel siit sadik üks seggane assi on olnud.
