Et Kolkja küla wenelased tänawo kewadel ei misgi sugust kontrahti ei tahtnud wasto wõtta, sai nendele Paroni Härra läbi seletud, et nemad sellepärast ei tohi kala püüda, ei maad pruukida, ega tõprit karjamaale laskeda.

Mõned waesed aga on Paroni Härrat nende tõprade wäljalaskmise pärast palunud, muido nende tõprad surrewa nälga, ja on nendele Paroni Härra seda ka lubanud; et aga rikad wennelased waesit keelwad tõprid wälja laskmast, sellepärast Paroni Härra palus Kogokonna kohut, külla sõita, selle waiwamisele jo ükskõrd ots teha ja igaühe wenelasele isi äranis luba anda, omad tõprad tõprad karjamaale laske, nendasamoti ka elajate seisust ülewaadata ja üleskirjutada.

Käisid siis ülewel nimitud kohtumehed mõisawalitsusega tänasel pääwal Kolkja külas majast majasse ja andsid igaühele, kel lehmad olid, luba, neid wälja laske, mis aga ükski neist ei teinud. Ülepää olid külas 100 lehma ja 2 wasikat, kõik ilusad rammukad loomad kui nuumatud; muudo kui 2 lehma olid muu haiguse pärast weidi nõrgad.