Jüri Jürrisson Suurest-Kõppust astus kohtu ette ja nõudis aelseiswa ülesannete järgi oma Upsi talu rentniku Hans Saare käest kahju tasumist, mis temale ja Upsi talule kahju on teinud, kui et Hans Saar nende wahel maha kirjutatud tingimiste murdmiste kui kahju ja tüli tegemiste pärast, kohast wälja mõistetud saaks nõnda kuidas tema juba 17 Novembril s. a. kogukonna kohtu ees Hans Saar'el on üles ütelndu et ta 23 Aprill 1885 aastal Upsi talust peab wälja minema. 1. Ei olewat Hans Saar tigimiste järgi kautsioni raha ära maksnud ja weel praegu saamata 25 rubla. 2. Tare kattust ei olewat äraparandanud, mille läbi üksjagu hoonet wihmast ära leotatud, seenetanud kui äramädanenud ka põrsaste sõnnikut pidawat tare ees ja olewat temal seeläbi kahju 200rbla. 4. Neil olewat kaubas et rentnik tema loomad peab karjatama ja talitama. rentnik palkab aasta eest u 25 rubla aastas 150 -"-. 4. Kahe kuhja lla heinamaad piirestüle niitnud kuus aastat ja nõuab 10 rubla aastas kahju tasumist kokku 60 -"-. 5. On rentnik heinamaad sigadest kahe kuhja olla ümber songida lasknud kus kõige wähem kahju 50 -"-. 6. Põllud on rentnik lasknud raisku minna sandi ja hooletuma harimise pärast, kui 420 sülda wana kraami puhastamatta jätnud mille kahju 300 -"-. 7. Rentniku naese kui wenna läbi tulewat sagedaste pahandusi ja ähvardamisi ette ja nõudwat tema et rentnik oma wenna oma juurest ära laseb. 8. Tuuba järgi ei olewat rentnik mitte ühte aastad temale põletamise puid omal wiisil tarwilikult widanud ja üks aasta suutumaks widamata jätnud kui nõudwat tema 1 sülla eest - 55 rbla. 9. Üks tükk karjas maad arwata 2/3 wakka maad kus tema metsa tahtnud kaswatada ja juba noort taime küllalt kosumas olnud on rentnik ära niitnud mille läbi ta kahju saanud 100 rbla. 10. kaubajärgi pidawat rentnik kõik asjad parandama mis aga tehtud ei ole ja praegu kople ein naon ja kohendamata ja nõuab tema selle eest 250 rbla. Hans Saar Suurest-Kõppust wastas eesseiswa kaebtuse kui nõudmiste peale: 1. Kautsioni raha olewat teal küll praegu weel 25 rubla maksmata ja pole ta selle pärast maksnud et Jüri Jürrisson kontrahti pole ära kinnitada lasknud ka ise selle rahaga kannatada lubanud. 2. Ühest kohast olewat küll kattus läbi jooksnud mis ta parandada tahtnud, Jürrisson pole aga ise lasknud, waid ütelnud "kogu õlgi ja tee kõik ühe korraga peale" - seepärast jäänud parandamata. 3. Temal seda kontrahtis ei olewat et ta Jüri Jürrissoni loomad wälja peab ajama siiski pole nad aga ükski kord lauta jäänud waid korralikult karjatud saanud. 4. heinamaad pole ta ilmasgi wahest üle niitnud mis kõik muidu tühi jutt. 5. Siad olewat küll kogemata wälja läinud ja natuke heinamaad songinud, seda aga äraparandada lubas. 6. Põldu olewat tema parem harinud kui mõni teine peremees, selle moodul kuidas see madal põld ennast üle pea harida laseb, kõrgema kohtade peale on küll kraawi puhastamata jäänud, mis Jürrisson ka ise pole puhastada lasknud, ka ei olewat ta selle lühikese rendi aea sees kõik ära puhastada wõinud. 7. Tema naesel ja wennal ei olewat midagit süidi ka kunagi nende läbi tüli ei ole tulnud. 8. Põletamise puid on ta Jürrisonil niipalju widanud kui tal kästud ja ette antud. 9. See 1/3 wakamaad karjamaast on ta küll ära niitnud, see olewat tema renditud maa sees ja wõiwat tema oma tarwis pruukida. 10. Kopli aida on ta igakord korralikult parandanud, nüid praeguo olewat aga aid küll ühe koha pealt maas ja parandamata. Seepeale andis Jüri Jürrisson kõige omale rentniku poolt kahju tegemiste üle tunnistust: Tiit Tomson Suurest-Kõppust astus kohtu ette ja tunnistas: Tema läinud minewal kewadel Upsi talu põldudest mööda ja näinud et ees äestatud, peremees külinud otre ja poisid künnud järel, tema ei wõiwad sääl midagit aru teha kuidas keegi põld ennast harida laseb, mõtline on küll olnud. Tõnis Kahho Suurest-Kõppust astus kohtu ette ja tunnistas: Minewal sügisel olnud rüki maad küll sandiste haritud ja nii mätline et sugugi künda pole saanud ja on niisugune harimata maa peale seeme külitud, ka arwata paar aastad on tare katus läbi jooksnud ja olewat seeläbi mõnda kohta lae alla ja seina külgi seened kasunud kambre ja rehealuse kuhal. Ükskord on ta ka näinud kui Hans Saar heinamaa wahe tikud wälja kiskunud ja jõkke pildunud kui wahest üle niitnud. Juhan Leppik Suurest-Kõppust astus kohtu ete ja andis tunnistuseks: Tema näha olnud wilja tegemise aeg põld küll mätline kui harimata ja oleks küll enemalt ja paremini harida lasknud mis aga wäga hiljaks jäetud ka enne ei olewat ta kunagi Upsil niisugust harimata põldu näinud. Jürrissoni hobusa eest on küll rentnik wäga wäha hoolt kannud, ka kari elajad on Jürrissoni naene ise wälja aeanud ja talitanud. Karl Diedrihsohmidt Suurest-Kõppust astus kohtu ette ja tunnistas: Niikaua kui tema Upsi talus elawat jookswat nii pea kui wihma sadab tareakttus läbi, lagunud katusa alla olewat kosed pantud, kust pealt wesi kambre lae ja seina peale jookswat mis läbi seened lae ja seina külgi kasunud, ka olewat tema seitse aastat põldu teinud, niisugust harimata ja kasunud põldu pole ta aga ial näinud kui Upsi talus. Andres Rosenberg Suurest-Kõppust tunnistas kohtu ette astudes: Jüri Jürrisoni hobusa eest ei olewat rentnik Hans Saare ilmasgi hoolt kannud, ka on sagedaste kariloomad lauta jäetud mis rentnik pole wälja aeada lasknud. Kohtumehe Peter Bergmann ja Tõnis Friedrichson andsid ühtlasi üles, et nemad Upsi talus nõudmisets kahjusid waatamas käinud ja leidnud et tare ees küll sõnnik on sees olnud mis kahjulik määndumise pärast ka on tare kattus ühest kohast läbi jooksnud, mis läbi kambre lae külgi niiskuse seened kasunud olnud. Heinamaa on ka sigadest songitud olnud ja nende arwamise järgi 25 rubla kahju. Kohtumees Tõnis Friedrihson andis üles et tema kraawisid mõõtmas käinud ja 420 sülda puhastamata kasunud kraawisid leidnud. Peale selle nõudis Hans Saar Jüri Jürissonilt kui ta aastad enne kontrahti aja lõppu rendi kohast wälja peab minema iga aasta eest kontrahti järgi 100 rubla kahju tasumist ühte kokku 600 rbla. 2. Olewat tare lagi sisse kukkunud mis läbi ta kahju saanud ja ise jälle ära parandanud 50 - . 3. Olewat ta laudal neli korda palka alla pannud ja lauda ülesse kaalunud, nõuab ehitamise kulu 50 - 4. Koa kattusa omast laudadest peale teinud 5 - 5. Lauda kattusa peale teinud ja selle tarwis 30 kubu õlgi wõtnud, nõuab 5 -. 6. Ühe uue lauda omast materialist teha lasknud 20 -. 7. Üks tükk maad olewat Jüri Jürrisson tema renditud põllust teeks ära aeanud, seeläbi kahju 25 -. 8. Nelitükki põldu on tema käest omanik ära wõtnud 30 -. 9. Jõe silla olewat tema uuweste omast materialist teinud 50 -. 10. Mitmed põllud kandudest puhtaks teinud nõuab 20 -. 11. Rehaaluse otsa kuuri kattusa uue teinud, nõuab 5 -. Eesseswa nõudmiste peale wastas Jüri Jürrisson: 1. Kui Hans Saar kohta korra pärast peab ja tema /Jürrisson/ enne kauba aea lõpemist kohta ära müüja tahab, siis oleks pidanud tema kauba järgi 100 rubla küll Hans Saarel tagasi maksma, et tema aga kohta ei müü, waid Hans Saarel korratuma koha pidamise pärast üles ütelnud, siis ei ole temal ka mitte maksta. 2. Tare lagi on küll sisse kukkunud, mille parandamiseks tema omalt poolt kaks palki kui ka töömehi Hans Saarel abiks annud, ka on nende kaubas et rentnik üksinda ettetulawad parandamised hoonete külges teeb. 4. Koakatusa ei ole mitte Hans Saar omalt poolt üksinda peale pannud, waid tema ise annud selle tarwis 11 lauapinda ja Hansul olnud pooled. 3. Lauda parandamiseks annud ta omalt poolt materiali ja kaubas olewat, et rentnik peab parandama. 5. Lauda kattusa olewat ta küll maha lõhkuda lubanud selle tingimusega kui uue jälle peale teeb, Hans Saar on aga kattusa alles sügisi peale teinud pärast lõikust ja tema teada oma talu õlgest. 6. Ühe weikse lauda on Saar küll teinud, mis ta pole käskinud, temal teda ka tarwis ei olewat. 7. Uue tee kõsswa on küll põllust natuke maad jäänud selle asemele on aga jälle kaks wana teed põlluks saanud. 8. Kolm tükki maad arwata kokku 2 wakamaad on küll sulasele saanud, selle asemel on aga Hans Saar heinamaad põlluks juure saanud ja 6 wakamaad ise uut oõldu juurde teinud. 9. Jõe silla tegemine kui parandamine on kauba järgi rentniku asi, siiski olewat tema omalt poolt 2 palki annud ja ka teised sulased on materiali annud ja ühes teha aitnud. 10. Kanda ei ole tema põllu pealt puhastada käskinud ja kui rentnik seda on teinud siis tema teada keiges 5 wõi kuus kandu üles kaalunud, siis on see ta oma kasu olnud. 11. Rehealuse otsa on rentnik küll kuuri kattusa teinud ja wana selle asemele ära lõhkunud mis mittetarwilik ei oleks olnud, ka on nii sandiste tehtud et muiste tare katust teha ei saa kui peab kuuri katusa maha lõhkuma. Peale selle ollid weel tunnistuseks sisse antud Juhan Riesenberg ja Juhan Leppik. Juhan Riesenberg Suurest-Kõppust astus ette ja andis küsimiselt tunnistuseks et tema Upsi laudale oma meestega Hans Saare toidu peal neli korda palka alla raidunud ja selle töö eest Hans Saare käest 8 rubla mastud saanud. Juhan Leppik tunnistas: Upsi jõesild ei olewat mitte Hans Saar üksinda teinud waid on hulgana tehtud saanud popsidest kui ka talu omanik on materiali ja abi annud, kõik oma söögiga on see töö tehtud kes tegemas olnud. Otsus: Hans Saar lähab tunnistuse põhjusel et koda omanikul kahju teinudj a korratumal wiisil kohta pidanud, ka kontrahti ei ole täitnud, kui kohaomanikuga kokku elama ei sünni, waid sagedasti riidu ja pahandust ette tuleb - 23 Aprillil 1885 aastal kohast wälja koha omanik Jüri Jürrisson maksab aga Hans Saar'el kohast wälja minemise aeg koha parandamise eest tagasi: 1. Lauda parandamise eest tööpalk 8 rbla 2. Koa kattusa 11 laua pinna eest a 10 k pind - 1 rbla 10. 3. Lauda kattusa tarwis ostetud 30 kuu õlge eesta 10 k. kubu 3 -"-. Kokku 12 - 10.4. Põllupealt juurikata puhastamise eest - 5 rbla. Ühtekokku 17 Rbl 10k. Kui wõib Hans Saar oma tehtud lauda omale pidada. Kõik teised nõudmised saawad aga tühjaks arwatud et tunnistus puudub ka kontrahti järgi hooned parandama pidi kui ka aijad ja sillad tegema ja parandama ja nõnda kuidas kaart näitab on uue tee asemele wanad põlluks jäänud ja sulastele antud nad tükide jaoks teist maad saanud. Jüri Jürrisson saab aga kõige oma nõudmistega rahale sunnitud, sellel põhjusel et rentnik enne rendi aea lõppu kodast wälja lähab. See otsus sai kohtu käijatel kohe kuulutatud. Pääkohtunik Andres Ekbaum [allkiri] Kohtumees Peet Amann [allkiri] Kohtumees Tõnis Bauer [allkiri] Kirjutaja [allkiri]
Jüri Jürrisson Suurest-Kõppust astus kohtu ette ja nõudis aelseiswa ülesannete järgi oma Upsi talu rentniku Hans Saare käest kahju tasumist, mis temale ja Upsi talule kahju on teinud, kui et Hans Saar nende wahel maha kirjutatud tingimiste murdmiste kui kahju ja tüli tegemiste pärast, kohast wälja mõistetud saaks nõnda kuidas tema juba 17 Novembril s. a. kogukonna kohtu ees Hans Saar'el on üles ütelndu et ta 23 Aprill 1885 aastal Upsi talust peab wälja minema. 1. Ei olewat Hans Saar tigimiste järgi kautsioni raha ära maksnud ja weel praegu saamata 25 rubla. 2. Tare kattust ei olewat äraparandanud, mille läbi üksjagu hoonet wihmast ära leotatud, seenetanud kui äramädanenud ka põrsaste sõnnikut pidawat tare ees ja olewat temal seeläbi kahju 200rbla. 4. Neil olewat kaubas et rentnik tema loomad peab karjatama ja talitama. rentnik palkab aasta eest u 25 rubla aastas 150 -"-. 4. Kahe kuhja lla heinamaad piirestüle niitnud kuus aastat ja nõuab 10 rubla aastas kahju tasumist kokku 60 -"-. 5. On rentnik heinamaad sigadest kahe kuhja olla ümber songida lasknud kus kõige wähem kahju 50 -"-. 6. Põllud on rentnik lasknud raisku minna sandi ja hooletuma harimise pärast, kui 420 sülda wana kraami puhastamatta jätnud mille kahju 300 -"-. 7. Rentniku naese kui wenna läbi tulewat sagedaste pahandusi ja ähvardamisi ette ja nõudwat tema et rentnik oma wenna oma juurest ära laseb. 8. Tuuba järgi ei olewat rentnik mitte ühte aastad temale põletamise puid omal wiisil tarwilikult widanud ja üks aasta suutumaks widamata jätnud kui nõudwat tema 1 sülla eest - 55 rbla. 9. Üks tükk karjas maad arwata 2/3 wakka maad kus tema metsa tahtnud kaswatada ja juba noort taime küllalt kosumas olnud on rentnik ära niitnud mille läbi ta kahju saanud 100 rbla. 10. kaubajärgi pidawat rentnik kõik asjad parandama mis aga tehtud ei ole ja praegu kople ein naon ja kohendamata ja nõuab tema selle eest 250 rbla. Hans Saar Suurest-Kõppust wastas eesseiswa kaebtuse kui nõudmiste peale: 1. Kautsioni raha olewat teal küll praegu weel 25 rubla maksmata ja pole ta selle pärast maksnud et Jüri Jürrisson kontrahti pole ära kinnitada lasknud ka ise selle rahaga kannatada lubanud. 2. Ühest kohast olewat küll kattus läbi jooksnud mis ta parandada tahtnud, Jürrisson pole aga ise lasknud, waid ütelnud "kogu õlgi ja tee kõik ühe korraga peale" - seepärast jäänud parandamata. 3. Temal seda kontrahtis ei olewat et ta Jüri Jürrissoni loomad wälja peab ajama siiski pole nad aga ükski kord lauta jäänud waid korralikult karjatud saanud. 4. heinamaad pole ta ilmasgi wahest üle niitnud mis kõik muidu tühi jutt. 5. Siad olewat küll kogemata wälja läinud ja natuke heinamaad songinud, seda aga äraparandada lubas. 6. Põldu olewat tema parem harinud kui mõni teine peremees, selle moodul kuidas see madal põld ennast üle pea harida laseb, kõrgema kohtade peale on küll kraawi puhastamata jäänud, mis Jürrisson ka ise pole puhastada lasknud, ka ei olewat ta selle lühikese rendi aea sees kõik ära puhastada wõinud. 7. Tema naesel ja wennal ei olewat midagit süidi ka kunagi nende läbi tüli ei ole tulnud. 8. Põletamise puid on ta Jürrisonil niipalju widanud kui tal kästud ja ette antud. 9. See 1/3 wakamaad karjamaast on ta küll ära niitnud, see olewat tema renditud maa sees ja wõiwat tema oma tarwis pruukida. 10. Kopli aida on ta igakord korralikult parandanud, nüid praeguo olewat aga aid küll ühe koha pealt maas ja parandamata. Seepeale andis Jüri Jürrisson kõige omale rentniku poolt kahju tegemiste üle tunnistust: Tiit Tomson Suurest-Kõppust astus kohtu ette ja tunnistas: Tema läinud minewal kewadel Upsi talu põldudest mööda ja näinud et ees äestatud, peremees külinud otre ja poisid künnud järel, tema ei wõiwad sääl midagit aru teha kuidas keegi põld ennast harida laseb, mõtline on küll olnud. Tõnis Kahho Suurest-Kõppust astus kohtu ette ja tunnistas: Minewal sügisel olnud rüki maad küll sandiste haritud ja nii mätline et sugugi künda pole saanud ja on niisugune harimata maa peale seeme külitud, ka arwata paar aastad on tare katus läbi jooksnud ja olewat seeläbi mõnda kohta lae alla ja seina külgi seened kasunud kambre ja rehealuse kuhal. Ükskord on ta ka näinud kui Hans Saar heinamaa wahe tikud wälja kiskunud ja jõkke pildunud kui wahest üle niitnud. Juhan Leppik Suurest-Kõppust astus kohtu ete ja andis tunnistuseks: Tema näha olnud wilja tegemise aeg põld küll mätline kui harimata ja oleks küll enemalt ja paremini harida lasknud mis aga wäga hiljaks jäetud ka enne ei olewat ta kunagi Upsil niisugust harimata põldu näinud. Jürrissoni hobusa eest on küll rentnik wäga wäha hoolt kannud, ka kari elajad on Jürrissoni naene ise wälja aeanud ja talitanud. Karl Diedrihsohmidt Suurest-Kõppust astus kohtu ette ja tunnistas: Niikaua kui tema Upsi talus elawat jookswat nii pea kui wihma sadab tareakttus läbi, lagunud katusa alla olewat kosed pantud, kust pealt wesi kambre lae ja seina peale jookswat mis läbi seened lae ja seina külgi kasunud, ka olewat tema seitse aastat põldu teinud, niisugust harimata ja kasunud põldu pole ta aga ial näinud kui Upsi talus. Andres Rosenberg Suurest-Kõppust tunnistas kohtu ette astudes: Jüri Jürrisoni hobusa eest ei olewat rentnik Hans Saare ilmasgi hoolt kannud, ka on sagedaste kariloomad lauta jäetud mis rentnik pole wälja aeada lasknud. Kohtumehe Peter Bergmann ja Tõnis Friedrichson andsid ühtlasi üles, et nemad Upsi talus nõudmisets kahjusid waatamas käinud ja leidnud et tare ees küll sõnnik on sees olnud mis kahjulik määndumise pärast ka on tare kattus ühest kohast läbi jooksnud, mis läbi kambre lae külgi niiskuse seened kasunud olnud. Heinamaa on ka sigadest songitud olnud ja nende arwamise järgi 25 rubla kahju. Kohtumees Tõnis Friedrihson andis üles et tema kraawisid mõõtmas käinud ja 420 sülda puhastamata kasunud kraawisid leidnud. Peale selle nõudis Hans Saar Jüri Jürissonilt kui ta aastad enne kontrahti aja lõppu rendi kohast wälja peab minema iga aasta eest kontrahti järgi 100 rubla kahju tasumist ühte kokku 600 rbla. 2. Olewat tare lagi sisse kukkunud mis läbi ta kahju saanud ja ise jälle ära parandanud 50 - . 3. Olewat ta laudal neli korda palka alla pannud ja lauda ülesse kaalunud, nõuab ehitamise kulu 50 - 4. Koa kattusa omast laudadest peale teinud 5 - 5. Lauda kattusa peale teinud ja selle tarwis 30 kubu õlgi wõtnud, nõuab 5 -. 6. Ühe uue lauda omast materialist teha lasknud 20 -. 7. Üks tükk maad olewat Jüri Jürrisson tema renditud põllust teeks ära aeanud, seeläbi kahju 25 -. 8. Nelitükki põldu on tema käest omanik ära wõtnud 30 -. 9. Jõe silla olewat tema uuweste omast materialist teinud 50 -. 10. Mitmed põllud kandudest puhtaks teinud nõuab 20 -. 11. Rehaaluse otsa kuuri kattusa uue teinud, nõuab 5 -. Eesseswa nõudmiste peale wastas Jüri Jürrisson: 1. Kui Hans Saar kohta korra pärast peab ja tema /Jürrisson/ enne kauba aea lõpemist kohta ära müüja tahab, siis oleks pidanud tema kauba järgi 100 rubla küll Hans Saarel tagasi maksma, et tema aga kohta ei müü, waid Hans Saarel korratuma koha pidamise pärast üles ütelnud, siis ei ole temal ka mitte maksta. 2. Tare lagi on küll sisse kukkunud, mille parandamiseks tema omalt poolt kaks palki kui ka töömehi Hans Saarel abiks annud, ka on nende kaubas et rentnik üksinda ettetulawad parandamised hoonete külges teeb. 4. Koakatusa ei ole mitte Hans Saar omalt poolt üksinda peale pannud, waid tema ise annud selle tarwis 11 lauapinda ja Hansul olnud pooled. 3. Lauda parandamiseks annud ta omalt poolt materiali ja kaubas olewat, et rentnik peab parandama. 5. Lauda kattusa olewat ta küll maha lõhkuda lubanud selle tingimusega kui uue jälle peale teeb, Hans Saar on aga kattusa alles sügisi peale teinud pärast lõikust ja tema teada oma talu õlgest. 6. Ühe weikse lauda on Saar küll teinud, mis ta pole käskinud, temal teda ka tarwis ei olewat. 7. Uue tee kõsswa on küll põllust natuke maad jäänud selle asemele on aga jälle kaks wana teed põlluks saanud. 8. Kolm tükki maad arwata kokku 2 wakamaad on küll sulasele saanud, selle asemel on aga Hans Saar heinamaad põlluks juure saanud ja 6 wakamaad ise uut oõldu juurde teinud. 9. Jõe silla tegemine kui parandamine on kauba järgi rentniku asi, siiski olewat tema omalt poolt 2 palki annud ja ka teised sulased on materiali annud ja ühes teha aitnud. 10. Kanda ei ole tema põllu pealt puhastada käskinud ja kui rentnik seda on teinud siis tema teada keiges 5 wõi kuus kandu üles kaalunud, siis on see ta oma kasu olnud. 11. Rehealuse otsa on rentnik küll kuuri kattusa teinud ja wana selle asemele ära lõhkunud mis mittetarwilik ei oleks olnud, ka on nii sandiste tehtud et muiste tare katust teha ei saa kui peab kuuri katusa maha lõhkuma. Peale selle ollid weel tunnistuseks sisse antud Juhan Riesenberg ja Juhan Leppik. Juhan Riesenberg Suurest-Kõppust astus ette ja andis küsimiselt tunnistuseks et tema Upsi laudale oma meestega Hans Saare toidu peal neli korda palka alla raidunud ja selle töö eest Hans Saare käest 8 rubla mastud saanud. Juhan Leppik tunnistas: Upsi jõesild ei olewat mitte Hans Saar üksinda teinud waid on hulgana tehtud saanud popsidest kui ka talu omanik on materiali ja abi annud, kõik oma söögiga on see töö tehtud kes tegemas olnud. Otsus: Hans Saar lähab tunnistuse põhjusel et koda omanikul kahju teinudj a korratumal wiisil kohta pidanud, ka kontrahti ei ole täitnud, kui kohaomanikuga kokku elama ei sünni, waid sagedasti riidu ja pahandust ette tuleb - 23 Aprillil 1885 aastal kohast wälja koha omanik Jüri Jürrisson maksab aga Hans Saar'el kohast wälja minemise aeg koha parandamise eest tagasi: 1. Lauda parandamise eest tööpalk 8 rbla 2. Koa kattusa 11 laua pinna eest a 10 k pind - 1 rbla 10. 3. Lauda kattusa tarwis ostetud 30 kuu õlge eesta 10 k. kubu 3 -"-. Kokku 12 - 10.4. Põllupealt juurikata puhastamise eest - 5 rbla. Ühtekokku 17 Rbl 10k. Kui wõib Hans Saar oma tehtud lauda omale pidada. Kõik teised nõudmised saawad aga tühjaks arwatud et tunnistus puudub ka kontrahti järgi hooned parandama pidi kui ka aijad ja sillad tegema ja parandama ja nõnda kuidas kaart näitab on uue tee asemele wanad põlluks jäänud ja sulastele antud nad tükide jaoks teist maad saanud. Jüri Jürrisson saab aga kõige oma nõudmistega rahale sunnitud, sellel põhjusel et rentnik enne rendi aea lõppu kodast wälja lähab. See otsus sai kohtu käijatel kohe kuulutatud. Pääkohtunik Andres Ekbaum [allkiri] Kohtumees Peet Amann [allkiri] Kohtumees Tõnis Bauer [allkiri] Kirjutaja [allkiri]
