Ette tulli Jaan Kolk ja kaibas, et Jaan Pang ollew minnewa süggise temma wastse krundi päle, mis kül enne temmal oli, kost tõuwilja ärra wõtno, ja ilma sittata 1 wakkala rükka külwnu ja tahtwat nüüd rükka hendale perrida ja ütlewat, meil om lepping tettu, kas wanna ehk wastset krundi külwame, enge tasomist ei olle, t ent temma ei ollew leppingut tennu, ni häste ei ollew ka tõise wastse krundi päle middagi külwnu, selleperrast perritsewat rükka hendale.
Selle päle kutsuti Jaan Pang kohtu ja loeti een saiswa kaibus ette ja temma andse wastust, et temma ollew todda modi kül ütte wakkalla rükka, mis nüüd Jaan Kolka wastne krunt om külwno, ennegi tolleperrast, et lepping olno, et kas olgo wastne ehk wanna krundi päle külwetu, ent tasomist ei olew, sis ei jätwat temma ka külwetüt rükka mitte tälle.
Kohtimõistus.
Kunna Jaan Kolkal ei olle leppingut, ni häste ka to rükka tõuwilja nurme päle tettu ja ilma sittata külwetu, mis wasta sädust om, sis jääp to wakkala rükka Jaan Kolkale ja massap ennegi Jaan Pangile 1 1/2 semend taggasi.
Se kohtumõistus sai kohtonkäüijle kulutedus, ja prg. 773-774 Tal. säd. ram. 1860.a. ärraselletedus, mis oppust andwa suremba kohton käümisest ja Jaan Kolk jäije selle moistmisega rahhul, ent Jaan Pang tolleperrast mitte et mis tälle Rükka ei mõistet ja wimate sai neile prg. 881 perra se trükkitu oppuse leht wälja antus.
Päkohtomees Pitre Pedras XXX
Kohtomees Hendrik Hallop XXX
" Jaan Mikheim XXX
Kirjotaja P. Haberland
Copia wälja kirjotedu kihhelkonna kohtu ja sääl sel 7 Julil 1875 tõisilde mõistet
Ette tulli Jaan Kolk ja kaibas, et Jaan Pang ollew minnewa süggise temma wastse krundi päle, mis kül enne temmal oli, kost tõuwilja ärra wõtno, ja ilma sittata 1 wakkala rükka külwnu ja tahtwat nüüd rükka hendale perrida ja ütlewat, meil om lepping tettu, kas wanna ehk wastset krundi külwame, enge tasomist ei olle, t ent temma ei ollew leppingut tennu, ni häste ei ollew ka tõise wastse krundi päle middagi külwnu, selleperrast perritsewat rükka hendale.
Selle päle kutsuti Jaan Pang kohtu ja loeti een saiswa kaibus ette ja temma andse wastust, et temma ollew todda modi kül ütte wakkalla rükka, mis nüüd Jaan Kolka wastne krunt om külwno, ennegi tolleperrast, et lepping olno, et kas olgo wastne ehk wanna krundi päle külwetu, ent tasomist ei olew, sis ei jätwat temma ka külwetüt rükka mitte tälle.
Kohtimõistus.
Kunna Jaan Kolkal ei olle leppingut, ni häste ka to rükka tõuwilja nurme päle tettu ja ilma sittata külwetu, mis wasta sädust om, sis jääp to wakkala rükka Jaan Kolkale ja massap ennegi Jaan Pangile 1 1/2 semend taggasi.
Se kohtumõistus sai kohtonkäüijle kulutedus, ja prg. 773-774 Tal. säd. ram. 1860.a. ärraselletedus, mis oppust andwa suremba kohton käümisest ja Jaan Kolk jäije selle moistmisega rahhul, ent Jaan Pang tolleperrast mitte et mis tälle Rükka ei mõistet ja wimate sai neile prg. 881 perra se trükkitu oppuse leht wälja antus.
Päkohtomees Pitre Pedras XXX
Kohtomees Hendrik Hallop XXX
" Jaan Mikheim XXX
Kirjotaja P. Haberland
Copia wälja kirjotedu kihhelkonna kohtu ja sääl sel 7 Julil 1875 tõisilde mõistet
