Ette tulli Jaan Kolk, et Johann Udras olew minnewa sügise temma wastse krundi päle, mis kül enne temmal olli, kost tõuwilja ärra wõtno ja ilma sittata 1/2 wakkala rükka külwnu ja tahtwat nüüd rükka isendale perrida ja ütlewat, meil om lepping tettu, kas wanna ehk wastset krunti külwame, enge tasomist ei olle, ent temma ei ollew leppingut temmu, ni häste ei ollew ka tõise wastse krundi päle middagi külwnu, selleperrast perriwat rükki hendale.
Sellepäle kutsuti Johann Udras kohtu ja eensaiswa kaibus ette ja temma andse wastust, et temma ollew todda modi kül 1/2 wakkala rükka, mis nüüd Jaan Kolka wastne krunt om, külwnu, ennegi tolleperrast, et lepping olno, et kas olgo wastse ehk wanna krundi päle külwetu, ent tasomist ei ollew, sis ei jätwat temma ka külwetut rükka mitte tälle.
Kohtomõistus.
Kunna Jaan Kolkal ei olle leppingut, ni häste ka to rügga tõuwilja nurme päle tettu ja ilma sittata külweto, mis wasto sädust om, sis jääp to 1/2 wakkala Rükka Jaan Kolkale ja massap Johann Udrale ennegi 1 1/2 semend taggasi.
Se kohtomõistus sai kohtonkäüijle kulutedus ja prg 773-774 Tal. säd. ram. 1860 a. ärraselletedus, mis oppust andwa suremba kohton käumisest ja Jaan Kolk jäije selle mõistmisega rahhul, ent Johann Udras tolleperrast mitte, et mis tälle rükka ei moistet ja wimate sai neile ka prg. 881 perra se trükkitu oppuse leht wälja antus.
Päkohtomees Pitre Pedras XXX
Kohtomees Hendrik Hallop XXX
" Jaan Mikheim XXX
Kirjotaja P. Haberland
Copia kihhelkonna kohtu sadetu ja sääl sel 7 Julil 1875 tõisilde mõistedu.
Ette tulli Jaan Kolk, et Johann Udras olew minnewa sügise temma wastse krundi päle, mis kül enne temmal olli, kost tõuwilja ärra wõtno ja ilma sittata 1/2 wakkala rükka külwnu ja tahtwat nüüd rükka isendale perrida ja ütlewat, meil om lepping tettu, kas wanna ehk wastset krunti külwame, enge tasomist ei olle, ent temma ei ollew leppingut temmu, ni häste ei ollew ka tõise wastse krundi päle middagi külwnu, selleperrast perriwat rükki hendale.
Sellepäle kutsuti Johann Udras kohtu ja eensaiswa kaibus ette ja temma andse wastust, et temma ollew todda modi kül 1/2 wakkala rükka, mis nüüd Jaan Kolka wastne krunt om, külwnu, ennegi tolleperrast, et lepping olno, et kas olgo wastse ehk wanna krundi päle külwetu, ent tasomist ei ollew, sis ei jätwat temma ka külwetut rükka mitte tälle.
Kohtomõistus.
Kunna Jaan Kolkal ei olle leppingut, ni häste ka to rügga tõuwilja nurme päle tettu ja ilma sittata külweto, mis wasto sädust om, sis jääp to 1/2 wakkala Rükka Jaan Kolkale ja massap Johann Udrale ennegi 1 1/2 semend taggasi.
Se kohtomõistus sai kohtonkäüijle kulutedus ja prg 773-774 Tal. säd. ram. 1860 a. ärraselletedus, mis oppust andwa suremba kohton käumisest ja Jaan Kolk jäije selle mõistmisega rahhul, ent Johann Udras tolleperrast mitte, et mis tälle rükka ei moistet ja wimate sai neile ka prg. 881 perra se trükkitu oppuse leht wälja antus.
Päkohtomees Pitre Pedras XXX
Kohtomees Hendrik Hallop XXX
" Jaan Mikheim XXX
Kirjotaja P. Haberland
Copia kihhelkonna kohtu sadetu ja sääl sel 7 Julil 1875 tõisilde mõistedu.
