Ette tulli Wanna Kasseritza Soo kõrzimehhe Hendrik Rosenthali poig Mihkli ja kaibas, et kui temma minnewa suwwe enne Jakob päiwa to Eesmapäiwa päle lõuna karjan olnu, sis lännuwa ellaja Kirrepi möldre ärra nidetu hainama päle, sis tulnu ratsa hobbesega üts mees Soo kõrtzi poolt ja karranu mahha, küsinu kelle nido pääl ellaja ja lönu tälle ni, et hammas suust wälja ja temma mahha saddanu, ent paljo perrast lönu, ei tija temma ja todda lüjat ei tundwat temma, waid arwamisse perra olno ehk Kirrepi mölder Kusta Roos ja nõudis tolle pesmisse eest 300 rubla.
Selle päle kutsuti Kirrepi mölder Kusta Roos kohtu ja loeti eensaiswa kaibus ette, ent temma andis wastust, et tol päiwal lännu temma päle lõuna kel 1/2 8 ratsa hobbesega Wanna Kasseritza Peter Mõttusse pole, kellel tahtno rattast laska tetta, säält lännu mõisa seppa pole kedda kotton ei olno ja poisi Johann Kalma käest küsino omma töö perrast, sis säält tulnu mõisa, kõnnelnu wallitsejaga, ent päle to tulnu koddo olno õddang ja Hendrik Rosenthal olno sääl ja küsinu kas temma pois ei ollew sääl nido kaeman käünu, ke temma poiga lönu, ent temma essi ei ka temma pois käunu niito kaeman, weel wähhamb ollew temma Soo kõrzimehhe poiga lönu, kunna temma jo sugguki sinna pole es sanu ja tolleperrast ei maswat temma ka middagi.
Soo kõrzimees Hendrik Rosenthal ütles, et to temma poja pesminne olno Sel 21 Julil 1875 päle lõuna kella 6 ehk 6 1/2 aigo ja päle to ollew temma perra nõudnu, sis üttelno Johann Tärna, et to olli Kirrepi mölder Kusta Roos, ke siit arwata kella 7 aigo ratsahobbesega möda läts.
Mihkli Rosenthali tunnistaja.
1. Wõrro linast Pompa meister Johannes Schmidt andis tunnistust, et tol päiwal päle lõuna lännu temma Wõrro lina pole ja nännu kui üts mees kel hobbene käe kõrwal, pesnu sääl pool Soo kõrtsi karjust hirmsahe, ni et werri wäljan, ja temma ähwardanu todda meest omma keppiga ja üttelnu, et kui weel lööt sedda last, sis saat sellega ja to istno sis hobbese sälga ja lännu ärra, ent temma tundis ka se mehe ärra ja ütles Kirrepi mölder Kusta Rosi ollewat, ent sis olno ilma habbemata.
2. Wanna Kasseritzast Johann Tärna andis tunnistust, et tol päiwal päle lõuna ni wasta õddagut, lännu K. m. Kusta Roos ratsa hobbesega temmast mööda Kubija weski pole.
3. Wanna Kasseritzast Pebo poig Jaan Kuus andis tunnistust, et üttel suwwe päiwal wasto õddangut tulnu üts mees kõrwi hobbesega ratsa ja küsinu teed Kubija weski pole ja lännu ka sinna pole, ent todda meest ei tundnu temma.
4. Wanna Kasseritzast Kubija möldre Emmand Leno Pai andis tunnistust, et tol päiwal wasto õddangut sõitno ratsa hobbesega Kirrepi möldre Kusta Roos neide weski taggast liwa mäest alla, ent ei kõnnelnu temmaga, waid sõitno ülle tammi eddasi.
5. Wanna Kasseritzast Peep Kuus andis tunnistust, et tol päiwal wasto õddangut sõitno üts ratsa hobbesega Puiga poolt Walgjärwe pole, ent meest ei tundnu, kunna kaugel olno.
6. Wõrro wallast Peter Treu andis tunnistust, et tol Eesmapäiwal päle lõunat tulnu temma Kirrepile weskile ja Pompa meister tulnu tälle Soo kõrtzi pallon wasta ja kui Kirrepile sanu möldre weddanu hobbest tokka pitti ja temma küsinu kas jahwata saap ja mölder üttelnu saap kül ja istno sälga hobbesele ja sõitno lina pole (olno walsas werrew hobbene) ja pois üttelnu mölder läts lina ja olno ka ehk arwata 1 1/2 tunni perrast taggasi.
7. Wanna Kasseritzast Johanni naine Mai Org andis tunnistust, et tol Eesmapäiwal päle lõunat sõitno mölder Kusta Roos ratsahobbeega lina pole ja temma kaenu koni Papjarwe tassatseni, sis ei nännu ennamb.
Kusta Rosi tunnistaja.
1. Wõrro linast Mai Eisenberg andis tunistust, et üttel päiwal päle lõuna olno kül, kui mölder tahtno ratsa lina sõita ja temma üttelno kel om 7 1/2, egga nüüd ennamb linnast middagi osat ei sa, kunna pudi kella 7 aigo kinni pandas ja mõtte perra olno to Eesmapäiw enne Jakobpäiwa.
2. Möldrepois Jakob Hakmann andis tunnistust, et Eesmapäiwa enne Jakobpäiwa wasto õddangut kül mölder Kusta Roos tahtno lina sõita, ent perrenaine ja üts lina naine (Mai Eisenberg) üttelnuwa kel om 7 1/2 se om jo hilda, sis istno möldre hobbesele sälga ja sõitno keldre mäest ülles Möksi pole ja kui õddangu taggasi tulnu, sis üttelno Mõksil kõril ja mõisan käuwat.
3. Wanna Kasseritzast Jaan Roots andis tunnistust, et to olno Eesmapäiw enne Jakobpäiwa päle lõuna, kui mölder höwaldanu hambit ja üttelno waja lina sõita, ent lina naine Mai Eisenberg üttelno kel om 7 1/2, nüüd om jo hilda, sis üttelno mölder siski minna sõita Mõksile kaema, kas sa rattast tetta ja sõitno ratsa keldre mäest ülles Mõksi pole.
5. Seppapois Johann Kalma es ütle toost kõrrastmiddagi mälletawat.
4. Wanna Kasseritzast Mõksi Peter Mõttus andis tunnistust, et tol Eesmapäiwal enne Jakobpäiwa õddangu kui karri koddo tulnu, sõitno mölder Kusta Roos temma poole ja küsinu kas wõit rattast tetta wai rattit lainada, ent temma üttelno ei sa middagi sis sõitno jälle ärra.
Kunna kiik tunnistaja ärra käunu ja ka kohtonkäüijl ennamb middagi ütlemist es olle, sis saije mõistedus:
Kohtomõistus.
Kunna ne tunnistusse mitmasuggutse ja ka kaibaja essi löjat ei tunne, sis mõista meije sedda kaibust tühjas ja Mihkli Rosenthal peap rahhuljäma.
Se kohtomõistus sai kohtonkäüijle kulutedus ja prg. 773-774 Tal. säd. ram. 1860.a. ärraselletedus, mis oppust andwa suremba kohtonkäumissest ja Hendrik Rosenthali poig Mihkli es jä tolleperrast selle mõistmissega rahhul, et mis tälle middagi es mõisteda, ent Kusta Roos jäije selle mõistmissega rahhul, ent wimate sai neile prg. 881 perra se trükkito oppusse leht wälja antus.
Päkohtomees Peter Pedras XXX
Kohtomees Hendrik Hallop XXX
Abbi " Ado Reimann XXX
Kirjotaja P. Haberland
Copia 20.02.1876 wälja antu kihhelkonna kohtu
Ette tulli Wanna Kasseritza Soo kõrzimehhe Hendrik Rosenthali poig Mihkli ja kaibas, et kui temma minnewa suwwe enne Jakob päiwa to Eesmapäiwa päle lõuna karjan olnu, sis lännuwa ellaja Kirrepi möldre ärra nidetu hainama päle, sis tulnu ratsa hobbesega üts mees Soo kõrtzi poolt ja karranu mahha, küsinu kelle nido pääl ellaja ja lönu tälle ni, et hammas suust wälja ja temma mahha saddanu, ent paljo perrast lönu, ei tija temma ja todda lüjat ei tundwat temma, waid arwamisse perra olno ehk Kirrepi mölder Kusta Roos ja nõudis tolle pesmisse eest 300 rubla.
Selle päle kutsuti Kirrepi mölder Kusta Roos kohtu ja loeti eensaiswa kaibus ette, ent temma andis wastust, et tol päiwal lännu temma päle lõuna kel 1/2 8 ratsa hobbesega Wanna Kasseritza Peter Mõttusse pole, kellel tahtno rattast laska tetta, säält lännu mõisa seppa pole kedda kotton ei olno ja poisi Johann Kalma käest küsino omma töö perrast, sis säält tulnu mõisa, kõnnelnu wallitsejaga, ent päle to tulnu koddo olno õddang ja Hendrik Rosenthal olno sääl ja küsinu kas temma pois ei ollew sääl nido kaeman käünu, ke temma poiga lönu, ent temma essi ei ka temma pois käunu niito kaeman, weel wähhamb ollew temma Soo kõrzimehhe poiga lönu, kunna temma jo sugguki sinna pole es sanu ja tolleperrast ei maswat temma ka middagi.
Soo kõrzimees Hendrik Rosenthal ütles, et to temma poja pesminne olno Sel 21 Julil 1875 päle lõuna kella 6 ehk 6 1/2 aigo ja päle to ollew temma perra nõudnu, sis üttelno Johann Tärna, et to olli Kirrepi mölder Kusta Roos, ke siit arwata kella 7 aigo ratsahobbesega möda läts.
Mihkli Rosenthali tunnistaja.
1. Wõrro linast Pompa meister Johannes Schmidt andis tunnistust, et tol päiwal päle lõuna lännu temma Wõrro lina pole ja nännu kui üts mees kel hobbene käe kõrwal, pesnu sääl pool Soo kõrtsi karjust hirmsahe, ni et werri wäljan, ja temma ähwardanu todda meest omma keppiga ja üttelnu, et kui weel lööt sedda last, sis saat sellega ja to istno sis hobbese sälga ja lännu ärra, ent temma tundis ka se mehe ärra ja ütles Kirrepi mölder Kusta Rosi ollewat, ent sis olno ilma habbemata.
2. Wanna Kasseritzast Johann Tärna andis tunnistust, et tol päiwal päle lõuna ni wasta õddagut, lännu K. m. Kusta Roos ratsa hobbesega temmast mööda Kubija weski pole.
3. Wanna Kasseritzast Pebo poig Jaan Kuus andis tunnistust, et üttel suwwe päiwal wasto õddangut tulnu üts mees kõrwi hobbesega ratsa ja küsinu teed Kubija weski pole ja lännu ka sinna pole, ent todda meest ei tundnu temma.
4. Wanna Kasseritzast Kubija möldre Emmand Leno Pai andis tunnistust, et tol päiwal wasto õddangut sõitno ratsa hobbesega Kirrepi möldre Kusta Roos neide weski taggast liwa mäest alla, ent ei kõnnelnu temmaga, waid sõitno ülle tammi eddasi.
5. Wanna Kasseritzast Peep Kuus andis tunnistust, et tol päiwal wasto õddangut sõitno üts ratsa hobbesega Puiga poolt Walgjärwe pole, ent meest ei tundnu, kunna kaugel olno.
6. Wõrro wallast Peter Treu andis tunnistust, et tol Eesmapäiwal päle lõunat tulnu temma Kirrepile weskile ja Pompa meister tulnu tälle Soo kõrtzi pallon wasta ja kui Kirrepile sanu möldre weddanu hobbest tokka pitti ja temma küsinu kas jahwata saap ja mölder üttelnu saap kül ja istno sälga hobbesele ja sõitno lina pole (olno walsas werrew hobbene) ja pois üttelnu mölder läts lina ja olno ka ehk arwata 1 1/2 tunni perrast taggasi.
7. Wanna Kasseritzast Johanni naine Mai Org andis tunnistust, et tol Eesmapäiwal päle lõunat sõitno mölder Kusta Roos ratsahobbeega lina pole ja temma kaenu koni Papjarwe tassatseni, sis ei nännu ennamb.
Kusta Rosi tunnistaja.
1. Wõrro linast Mai Eisenberg andis tunistust, et üttel päiwal päle lõuna olno kül, kui mölder tahtno ratsa lina sõita ja temma üttelno kel om 7 1/2, egga nüüd ennamb linnast middagi osat ei sa, kunna pudi kella 7 aigo kinni pandas ja mõtte perra olno to Eesmapäiw enne Jakobpäiwa.
2. Möldrepois Jakob Hakmann andis tunnistust, et Eesmapäiwa enne Jakobpäiwa wasto õddangut kül mölder Kusta Roos tahtno lina sõita, ent perrenaine ja üts lina naine (Mai Eisenberg) üttelnuwa kel om 7 1/2 se om jo hilda, sis istno möldre hobbesele sälga ja sõitno keldre mäest ülles Möksi pole ja kui õddangu taggasi tulnu, sis üttelno Mõksil kõril ja mõisan käuwat.
3. Wanna Kasseritzast Jaan Roots andis tunnistust, et to olno Eesmapäiw enne Jakobpäiwa päle lõuna, kui mölder höwaldanu hambit ja üttelno waja lina sõita, ent lina naine Mai Eisenberg üttelno kel om 7 1/2, nüüd om jo hilda, sis üttelno mölder siski minna sõita Mõksile kaema, kas sa rattast tetta ja sõitno ratsa keldre mäest ülles Mõksi pole.
5. Seppapois Johann Kalma es ütle toost kõrrastmiddagi mälletawat.
4. Wanna Kasseritzast Mõksi Peter Mõttus andis tunnistust, et tol Eesmapäiwal enne Jakobpäiwa õddangu kui karri koddo tulnu, sõitno mölder Kusta Roos temma poole ja küsinu kas wõit rattast tetta wai rattit lainada, ent temma üttelno ei sa middagi sis sõitno jälle ärra.
Kunna kiik tunnistaja ärra käunu ja ka kohtonkäüijl ennamb middagi ütlemist es olle, sis saije mõistedus:
Kohtomõistus.
Kunna ne tunnistusse mitmasuggutse ja ka kaibaja essi löjat ei tunne, sis mõista meije sedda kaibust tühjas ja Mihkli Rosenthal peap rahhuljäma.
Se kohtomõistus sai kohtonkäüijle kulutedus ja prg. 773-774 Tal. säd. ram. 1860.a. ärraselletedus, mis oppust andwa suremba kohtonkäumissest ja Hendrik Rosenthali poig Mihkli es jä tolleperrast selle mõistmissega rahhul, et mis tälle middagi es mõisteda, ent Kusta Roos jäije selle mõistmissega rahhul, ent wimate sai neile prg. 881 perra se trükkito oppusse leht wälja antus.
Päkohtomees Peter Pedras XXX
Kohtomees Hendrik Hallop XXX
Abbi " Ado Reimann XXX
Kirjotaja P. Haberland
Copia 20.02.1876 wälja antu kihhelkonna kohtu
