Sai minewal istumisel 5. Septembril c. № 48 all ettewõetud asi edasiseletatud.
Karl Kõrwe oli oma poja Oskariga puudus jäänud.Talitedi ette siin olewad tunistajad:
Karjalaps Leena OLesk tunnistas, et tema olla karjaga seal olnud, siis olla Oscar Kõrwe Aintsi poja Wiido juure tulnud ja teda witsa ja rusikatega peksma hakkanud. Tema ei ole pikemalt seda pealtwaatama jäänud, waid on hirmu pärast sealt metsa põgenenud.
Perenaene Ewa Paide tunnistanud, et tema ei olla kül mitte peksmist näinud, waid kui poisi isa tõisel päewal senna on sugu
Karl Kõrwe oli pärastpoole ettetulnud ja wastus kaibuse ettelugemise peale, et tema sellest midagi ei teadwat, kas see üleüldse nõnda õige on wõi ei. Tema poeg olla tälle nõudmise peale seletanud, et ta kül Aintsi poega sugu olla trahwinud ja äraaenud, aga ei sugugi selpuhul?? liiga teinud sest Aintsi poeg oli tema peale wõltsinud ja oma karjaga Kõrwe maa peale tulnud. Ewa Paidet ei wõida ta enese wasta tunnistajaks wastuwõtta, sest et selle mees kui kroonu metsawaht abiline, kroonu metsa asjus tema wastu olla kohut käinud ja sestsaadik nende wahel wiha olla. Ka lapsi ei tahtwat ta ses asjus tunnistajateks ja ei wõida üleüldse mitte enne oma poja puolt õigust annda, kui mitte täieliste tunnistuste waral tõeks ei tehta, et see just nõnda on olnud, kuida Aintsi on kaebanud, sest miks ei lasknud siis Antsi oma poja peksetud ihu ühel ametnikul ülewaadata, waid ühel wanal naesel ( Ewa Paidel).
Otsustadi:
Ligimeseks istumiseks mõlemad wastased weel korraks ja Oscar Kõrwe ettetalitada lasta - otsuse kuulamiseks.
Pääkohtuniku asemel kohtumes H. Lukats
Kohtunik: J. Aripmann
abiline J.Kibena
Kirjutas. Zuping [allkiri]
Sai minewal istumisel 5. Septembril c. № 48 all ettewõetud asi edasiseletatud.
Karl Kõrwe oli oma poja Oskariga puudus jäänud.Talitedi ette siin olewad tunistajad:
Karjalaps Leena OLesk tunnistas, et tema olla karjaga seal olnud, siis olla Oscar Kõrwe Aintsi poja Wiido juure tulnud ja teda witsa ja rusikatega peksma hakkanud. Tema ei ole pikemalt seda pealtwaatama jäänud, waid on hirmu pärast sealt metsa põgenenud.
Perenaene Ewa Paide tunnistanud, et tema ei olla kül mitte peksmist näinud, waid kui poisi isa tõisel päewal senna on sugu
Karl Kõrwe oli pärastpoole ettetulnud ja wastus kaibuse ettelugemise peale, et tema sellest midagi ei teadwat, kas see üleüldse nõnda õige on wõi ei. Tema poeg olla tälle nõudmise peale seletanud, et ta kül Aintsi poega sugu olla trahwinud ja äraaenud, aga ei sugugi selpuhul?? liiga teinud sest Aintsi poeg oli tema peale wõltsinud ja oma karjaga Kõrwe maa peale tulnud. Ewa Paidet ei wõida ta enese wasta tunnistajaks wastuwõtta, sest et selle mees kui kroonu metsawaht abiline, kroonu metsa asjus tema wastu olla kohut käinud ja sestsaadik nende wahel wiha olla. Ka lapsi ei tahtwat ta ses asjus tunnistajateks ja ei wõida üleüldse mitte enne oma poja puolt õigust annda, kui mitte täieliste tunnistuste waral tõeks ei tehta, et see just nõnda on olnud, kuida Aintsi on kaebanud, sest miks ei lasknud siis Antsi oma poja peksetud ihu ühel ametnikul ülewaadata, waid ühel wanal naesel ( Ewa Paidel).
Otsustadi:
Ligimeseks istumiseks mõlemad wastased weel korraks ja Oscar Kõrwe ettetalitada lasta - otsuse kuulamiseks.
Pääkohtuniku asemel kohtumes H. Lukats
Kohtunik: J. Aripmann
abiline J.Kibena
Kirjutas. Zuping [allkiri]