Laiksaare Koggokonna Kohtus sel 28mal July kuus 1858.

Kohtus ollid Johann Peterson pea kohtomees

-,,- Jaan Joosti, kohtomees.

-,,- Jurry Orraw, kohtomees.

Tulli Kohto ette Ott Grensstein ja kaibas et temmale on selle Rautenbergi Härra kaest, mis enni Laiksaare moisas olli, sada 1. kümme rubla hobbedat, se rahha on temma essimisse aastas kui ta moisa maa peal akkanud ellama Rautenbergi kätte lainanud.

Rautenbergi Herra wastas selle peal, et need 10 rubla ollewa temma Otti kaest teise aasta esti sanud, ma renti eest.

Tulli kohto ette tunnistajas metsawaht Tõnnis Unifer, kes enne moisa kubjas olli, ja ütles et Ott Grenstein on essimisse aastas moisale paewi teinud, ja temma (Tõnnis) on küll essimel astal kulnud et Rautenberg Härra Otti Grensteini kaest 10 rubla sanud lainada, Rautenberg tahtnud ismal 25 rubla saada, Ottile ei olle agga ennam kui 10 rubla olnud.

Sai Rautenbergi kaest küssitud kus temma Rehnungi Ramat on et temma otsib sedda toedaks tehha, et temma selle rahha renti eest sanud, ja temma wastas et temmale Ramato selle ülle ei olle.

2. On Rautenberg temmale lubbanud metsa moeda weikse tükkide peal heinad tehha, ja temma on siis ka ühhe weikse lappi teinud, Uloniedo heinama tagga metsas, kus enni Metsa Herra heinad teinud agga jubba ammo ajast jerrele jätnud, ja selle eest on Rautenbergi Herra perrast ühhe moisa heinamast, mis Ottile pooles olli tehha, keik nelli koormad heinad ärra tonud.

Rautenberg wastas selle peal et ta küll on need heinad ärra tonud, agga se on üks perris moisa heinamaa olnud mis Ott Uloniedo tagga ärra teinud, ja selle perrast on ta keik need teised heinad ärra tonud.

Tunnistajas Tõnnis Unifer räkis kohto ees, et se lap Uleniedo tagga on wannast ajast metsa Herra poolest tehtud ja perrast on waesed hinnimessed sedda heinamaad teinud ja nelli aasta eest on temma Rautenbergi Herraga moeda metsa kainud, ja selle heinama lappi peale juhtunud, siis on Rautenberg sedda tükki neinud ja ka lasnud warsti tehha, agga teise aasta on jubba jerrele lasnud.

3) Kaibas Ott et temmale poja eest wiis rubla palka saada, ja temma on selle aasta ees ka weel poja pea-rahha piddanud maksma, kui poeg moisas poisis teninud.

Rautenberg ütleb selle peal et Otti poeg on selle issa kohha ees moisas olnud paewa tehha, ja selle perrast temma ei woi ka poisi pea rahha ja need wiis rubla maksta.

Tunnistajaks Eduard Tomson on kulnud kui Rautenberg on kaupa teinud, et ta wotwa Otti poeg moisa poisiks, ja annab selle eest palka 15 rubla ja Ottile on jälle 10 rubla maa renti maksta, siis tulleb Rautenbergil weel 5 rubla taggasi Otti kätte maksta.

Tunnistajas Hans Leesment ütles nenda sammodi, ja Otti poeg on ka perrisi poisi modi toed teinud ja leiba saand.

Tunnistajas Tõnnis Orraw ütles nendasammodi kui Tomson ja räkis ka et Otti poeg on perris moisa pois olnud.

4) Nelli sülla puide ees, mis Rautenberg on Ottiga kaupa teinud raijada ja puddele wabbriko jurte welja tua, 60 koppikad raijomisse ja widdamesse eest sülla peal, on Rautenberg weel mitte need 2 rubla 40 koppikad ärra maksnud.

Rautenberg wastab et temma selle asjast keddagi ei tea.

Tunnistajas Mats Leesment on küll nainud et Ott Grensstein wabbriko tarwis nelli sülda puid raijonod ja widdanud.

Ott Grensstein ütleb et temmale ollewa weel üks tunnistajas Johann Kull, agga se ei olle mitte kohto ette tulnud.

5.) Kaibas Ott Grenstein et temmale weel saada teo palka 1 rubla 50 koppikud kui temma pudele wabbriko ehhetamisse jures raijomas keinud.

Rautenberg Herra wastas et temma ei tea mitte kas on Ott teos olnud woi mitte, agga kui ta teos olnud, siis temmale on ka se palk wist welja maksetud.

Tunnistajas Johann Koddar räkib et Ott Grensstein on ühhe neddalis 4 paewad wabbriko jures raijomas olnud, ja ka teise neddalis, agga ta ei tea mitte kui pailo paewa.

Tunnistajas Tomson ütleb sedda sammodi ka.

Rautenbergi Herrale ei olle selle peal mitte üks Rehnungi ramat, kelle läbbi temma woiks omma sõnad toedaks tehha.

Nende kaibuste peal moisteti

1.) Rautenberg ei woi mitte ramato läbbi sedda tõedaks tehha et temma neid 10 rubla on renti eest saanud, ja Tõnnis Uniferi tunnistamisse peal - peab Rautenberg need kümme rubla kahhe neddalis taggasi maksma Ott Grenssteinile.

2.) Rautenberg peab need ülle arro kojo wietud 2 kormad heinad kahhe rublaga koorma eest Ott Grenssteinile nelli rublaga kahhe neddalis maksma.

3.) Nende kolme tunnistaja welja ütlemisse peal peab Rautenberg Ottile kahhe neddalis need wiis rubla poisi palka maksma, ja ka need kaks üks pool rubla pea rahha.

4.) Ottile olli mitte teised tunnistust, selle perrast temmale ei woi keddagi saama moistetud.

5.) Rautenberg ei woi mitte ramato läbbi welja neitma et ta Ottile maksnud on, selle perrast ta peab Ott Grenssteinile 1 Rubla 50 Koppikud töö palk kahhe neddalis ärra maksma.