sel. 2 Decembril 1877.
koos ollid
peakohtomees Josep Laurisson
teine kohtomees Andres Kiik
kolmas kohtomes Jaan Mänd
Wallawannmeb laskis üks selle walla tüdruk nimmega Anna Ilwes kohto ette tulla, sest et selle ülle juttu tehtud et temma peab rasket jalga ollema ja et temma peab sedda ülles andma kellega temma rasked jalga on.
Anna Ilwes tunnistas et se õige on et temma rasked jalga, ja on Juhhan Kasik tedda ommale Naisest wõtta lubbanud ning tedda petnud, nüid agga tedda ärra põlgab.
Josep Kasik tunnistas et se õige et temma on Anna Ilwesega kokko ellanud. sest et se on tedda omma juure meelitanud ja tedda ärra petnud, agga temma arwab et teised on ka selle tüdriku juures käinud ja olle temma muido rahhul kui et se tüdruk peab wanduma et se üksi temmaga on kokko ellanud ja teisa ei olle, ja ei tahha temma sedda tüdrukud ommale naisest wõtta.
Moistus
Et Juhhan Kasik issi tunnistab et temma Anna Ilwesega kokko ellanod ning sedda õnnetumast tehnud, tedda agga nüid ommale Naisest wõtta ei tahha, siis moistab koggokonnakohhus et temma selle liderlikku ellu eest 30 witsa logiga trahwitud saab. ja et sel tüdrukul muud suggulaist ei olle kui kaks Wenda kes tenijad sullased. siis peab Juhhan Kasik kui se tüdruk peaks rängast haigest jääma ja temmal üllespiddamist ei olle tarwilik toitus andma, pärrast lapse sündimist saab agga koggokonnakohhus kui se ellama jäeb selle täitmisse pärrast üks teine moistus teggema
Se moistus sai selle Liwlandi tallurahwa säduse põhja peal Aastal 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud ning nende kohto käijatelle need säduse järrel Appellationi õppetusse lehhed wälja antud.
Juhhan Kasik räkis et temma selle mõistusega rahhul ei olle et kohhus tedda trahwinod; ning peale selle weel tüdrukulle toitmist moistnud ja pallus Appellationi wälja suurema kohto minna
Josep Laurisson
Andres Kiik
Jaan Mänd
Se lubbatud Appellation sai sel. 9 Decembril Juhhan Kasikulle N 321 all wälja antud.
sel. 2 Decembril 1877.
koos ollid
peakohtomees Josep Laurisson
teine kohtomees Andres Kiik
kolmas kohtomes Jaan Mänd
Wallawannmeb laskis üks selle walla tüdruk nimmega Anna Ilwes kohto ette tulla, sest et selle ülle juttu tehtud et temma peab rasket jalga ollema ja et temma peab sedda ülles andma kellega temma rasked jalga on.
Anna Ilwes tunnistas et se õige on et temma rasked jalga, ja on Juhhan Kasik tedda ommale Naisest wõtta lubbanud ning tedda petnud, nüid agga tedda ärra põlgab.
Josep Kasik tunnistas et se õige et temma on Anna Ilwesega kokko ellanud. sest et se on tedda omma juure meelitanud ja tedda ärra petnud, agga temma arwab et teised on ka selle tüdriku juures käinud ja olle temma muido rahhul kui et se tüdruk peab wanduma et se üksi temmaga on kokko ellanud ja teisa ei olle, ja ei tahha temma sedda tüdrukud ommale naisest wõtta.
Moistus
Et Juhhan Kasik issi tunnistab et temma Anna Ilwesega kokko ellanod ning sedda õnnetumast tehnud, tedda agga nüid ommale Naisest wõtta ei tahha, siis moistab koggokonnakohhus et temma selle liderlikku ellu eest 30 witsa logiga trahwitud saab. ja et sel tüdrukul muud suggulaist ei olle kui kaks Wenda kes tenijad sullased. siis peab Juhhan Kasik kui se tüdruk peaks rängast haigest jääma ja temmal üllespiddamist ei olle tarwilik toitus andma, pärrast lapse sündimist saab agga koggokonnakohhus kui se ellama jäeb selle täitmisse pärrast üks teine moistus teggema
Se moistus sai selle Liwlandi tallurahwa säduse põhja peal Aastal 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud ning nende kohto käijatelle need säduse järrel Appellationi õppetusse lehhed wälja antud.
Juhhan Kasik räkis et temma selle mõistusega rahhul ei olle et kohhus tedda trahwinod; ning peale selle weel tüdrukulle toitmist moistnud ja pallus Appellationi wälja suurema kohto minna
Josep Laurisson
Andres Kiik
Jaan Mänd
Se lubbatud Appellation sai sel. 9 Decembril Juhhan Kasikulle N 321 all wälja antud.
