PROTOKOLL

Laiksaare: Protokolliraamat (1855-1863)

LeidandmedEAA.4529.1.1
Kaader
31
32
Daatum15.09.1858
Protokolli number32
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Johann Peterson Johann Peterson Peakohtumees
Jurry Orraw Jüri Orav Kohtumees
Jaan Joosti Jaan Joosti Kohtumees

Laiksaare Koggokonna Kohtus sel 15mal September kuus 1858.

Kohhus ollid: Johann Peterson, pea kohtomees.

Jaan Joosti kohtomees.

Jurry Orraw kohtomees.

Laiksaare Metsa Herra kässo peal, welja nouda kuddas wisil ja kelle läbbi Laiksaare Mustajoe mets heinasoo tagga põllema akkanud, sai Mustajoe Metsawaht Tõnnis Unnifer ette kutsutud ja küssiti temma kaest, kas temma selle tulle ürjamissest middagi teadwa.

Metsawaht Tõnnis Unifer wastab selle peale, et sinna kohta kus pool karri ei sa ja hinnimessed ka ei kei ei olle se tulli muu läbbi mitte tulnud, kui nende mehhedest, mehugest puissiga seal kohhal moeda metsa hulgunud, nimmega: Hindrik Liuwa, Eduard Thomson, Jurry Blumer, Jaan Orraw, Sepp Mango Meutus, Kõrtsimees Joost Siew ja Hindrik Tamson. Ja temma, ja pea kohtomehhe Johann Petersoni ning ka Patti metsawahhe Hans Niländri wasto on Jurry Blumer ennest kiitnud, et temma küll teadwa kust se tulli akkanud, ja siis on ka Thomson ütlenud nende kolme wasto, et temma ka teadwa kuddas se tulli akkanud, ja Sepp Mango Meutus teab sedda weel parrem.

Pea kohtomees Johann Peterson tunnistab ka et need sõnnad tõssid on.

Sai ette kutsutud Kõrtsimees Joost Siew ja küssiti temma kaest kuddas se tulli seal kohhal akkanud, kus nad metsa moeda keinud, ja temma wastas, et temma käll Thomsoni, Mango Meutuse ja Hindrik Tamsoniga on ühhe hommigo metsa leinud linnud tabma, ja keskhommigo ajal on nad söma jerrel ennes maggama eitnud, ja kui ta üllese herganud on temma leidnud Hindrik Tamsoniga ükseni olla, Thomson ja Sepp Mango Meutus on kaddonud olnud, sis temma on Hindrik Tamsoniga metsast welja tulnud, agga tuld nad ei olle mitte mahha teinud.

Jurry Blumer wastab küssimisse peal et Hindrik Liuwa on temma juurte tulnud, siis nad on ühhe paewa metsa leinud wagna puud otsima, ja teise paewa on nad puissiga leinud põddra tappa, Hindrikul on Murro Johanni puis olnud, ja temmale on Murro Johanni poisi Karl Anssoni puis olnud, agga ta essige ei oska mitte puissi lasta, siis on Hindrik Liuwa ütlenud: kanna minnole agga puissi järrel, kui ma omma ollen tühja lasnud siis ma saan warsti sinno kaest teisi puissi. Ja metsas on nad Thomsoni peale juhtunud kissi nende peale otnud, temmale on ka puis olnud. Kui nad moeda metsa hulgunud on nad küll tulle peale juhtunud, agga essige ei olle nad mitte tuld üllese teinud. Ja ta salgab nuid ka, et temma ütlenud kahhe metsawahhi ja pea kohtomehhe wasto, et temma teadwa kuddas tulli akkanud.

Jaan Orraw rägib et temma ühhe paewa on Hindrik Liuwaga metsa leinud põdtra tappa, Hindrikul on piüs olnud, ja temmale kirwes, põdtra warsti jaotada, kui nad monni kätte sawad,- agga tuld nad ei olle mitte ülles teinud.

Mango Meutus ütleb et temma Thomsoni, Kõrtsimehhega Joosti Siew ja Hindrik Tamsoniga ühhe hommigo on metsa leinud, põdtra tappa, söma jerrel on Kortsimees ja Hindrik Tamson ennes maggama eitnud ja temma on Thomsoni ehmale leinud agga egga üks omma teed, kui ta õhta poolt taggasi tulnud on temma küll suitso ais ninnas tulnud agga tuld ta ei olle neinud ja ka mitte ülles teinud.

Hindrik Tamson rägib et Kõrtsimees Joost Siew, ja Thomson on ühhe õhto temma juurte tulnud ja tend pühhapaewa ommiguks metsa kutsunud ja temma on siis ka nende kutsumisse ja pallomisse peal nendega seltsi leinud ja tee peal on nad nou piddanud põdtra tappa. Söma jerrel on temma ennest maggama eitnud ja ülleserkamisses leidnud Kõrtsimehhe uksi ollewa, ja nad on siis kaheksi metsast welja tulnud agga tuld nad ei olle neinud ja ka mitte ülles teinud.

Hindrik Liuwa on Silla kohtopeale sadetut ja Thomsoni ei olle mitte leida selle perrast neid kaks ei woi mitte saada kulatud.

Moistetud. Se tunnistus kirja panna ja Protokolli ärrakirri Metsa Herra kätte Laiksaare saata.

Johann Peterson peakohtomees.

Laiksaare Koggokonna Kohtus sel 15mal September kuus 1858.

Kohhus ollid: Johann Peterson, pea kohtomees.

Jaan Joosti kohtomees.

Jurry Orraw kohtomees.

Laiksaare Metsa Herra kässo peal, welja nouda kuddas wisil ja kelle läbbi Laiksaare Mustajoe mets heinasoo tagga põllema akkanud, sai Mustajoe Metsawaht Tõnnis Unnifer ette kutsutud ja küssiti temma kaest, kas temma selle tulle ürjamissest middagi teadwa.

Metsawaht Tõnnis Unifer wastab selle peale, et sinna kohta kus pool karri ei sa ja hinnimessed ka ei kei ei olle se tulli muu läbbi mitte tulnud, kui nende mehhedest, mehugest puissiga seal kohhal moeda metsa hulgunud, nimmega: Hindrik Liuwa, Eduard Thomson, Jurry Blumer, Jaan Orraw, Sepp Mango Meutus, Kõrtsimees Joost Siew ja Hindrik Tamson. Ja temma, ja pea kohtomehhe Johann Petersoni ning ka Patti metsawahhe Hans Niländri wasto on Jurry Blumer ennest kiitnud, et temma küll teadwa kust se tulli akkanud, ja siis on ka Thomson ütlenud nende kolme wasto, et temma ka teadwa kuddas se tulli akkanud, ja Sepp Mango Meutus teab sedda weel parrem.

Pea kohtomees Johann Peterson tunnistab ka et need sõnnad tõssid on.

Sai ette kutsutud Kõrtsimees Joost Siew ja küssiti temma kaest kuddas se tulli seal kohhal akkanud, kus nad metsa moeda keinud, ja temma wastas, et temma käll Thomsoni, Mango Meutuse ja Hindrik Tamsoniga on ühhe hommigo metsa leinud linnud tabma, ja keskhommigo ajal on nad söma jerrel ennes maggama eitnud, ja kui ta üllese herganud on temma leidnud Hindrik Tamsoniga ükseni olla, Thomson ja Sepp Mango Meutus on kaddonud olnud, sis temma on Hindrik Tamsoniga metsast welja tulnud, agga tuld nad ei olle mitte mahha teinud.

Jurry Blumer wastab küssimisse peal et Hindrik Liuwa on temma juurte tulnud, siis nad on ühhe paewa metsa leinud wagna puud otsima, ja teise paewa on nad puissiga leinud põddra tappa, Hindrikul on Murro Johanni puis olnud, ja temmale on Murro Johanni poisi Karl Anssoni puis olnud, agga ta essige ei oska mitte puissi lasta, siis on Hindrik Liuwa ütlenud: kanna minnole agga puissi järrel, kui ma omma ollen tühja lasnud siis ma saan warsti sinno kaest teisi puissi. Ja metsas on nad Thomsoni peale juhtunud kissi nende peale otnud, temmale on ka puis olnud. Kui nad moeda metsa hulgunud on nad küll tulle peale juhtunud, agga essige ei olle nad mitte tuld üllese teinud. Ja ta salgab nuid ka, et temma ütlenud kahhe metsawahhi ja pea kohtomehhe wasto, et temma teadwa kuddas tulli akkanud.

Jaan Orraw rägib et temma ühhe paewa on Hindrik Liuwaga metsa leinud põdtra tappa, Hindrikul on piüs olnud, ja temmale kirwes, põdtra warsti jaotada, kui nad monni kätte sawad,- agga tuld nad ei olle mitte ülles teinud.

Mango Meutus ütleb et temma Thomsoni, Kõrtsimehhega Joosti Siew ja Hindrik Tamsoniga ühhe hommigo on metsa leinud, põdtra tappa, söma jerrel on Kortsimees ja Hindrik Tamson ennes maggama eitnud ja temma on Thomsoni ehmale leinud agga egga üks omma teed, kui ta õhta poolt taggasi tulnud on temma küll suitso ais ninnas tulnud agga tuld ta ei olle neinud ja ka mitte ülles teinud.

Hindrik Tamson rägib et Kõrtsimees Joost Siew, ja Thomson on ühhe õhto temma juurte tulnud ja tend pühhapaewa ommiguks metsa kutsunud ja temma on siis ka nende kutsumisse ja pallomisse peal nendega seltsi leinud ja tee peal on nad nou piddanud põdtra tappa. Söma jerrel on temma ennest maggama eitnud ja ülleserkamisses leidnud Kõrtsimehhe uksi ollewa, ja nad on siis kaheksi metsast welja tulnud agga tuld nad ei olle neinud ja ka mitte ülles teinud.

Hindrik Liuwa on Silla kohtopeale sadetut ja Thomsoni ei olle mitte leida selle perrast neid kaks ei woi mitte saada kulatud.

Moistetud. Se tunnistus kirja panna ja Protokolli ärrakirri Metsa Herra kätte Laiksaare saata.

Johann Peterson peakohtomees.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS