Laiksaare Koggokonna Kohtusel 7 Mardil 1859.
Kohtus ollid: Johann Peterson, pea kohtomees
Jurry Orraw, kohtomees
Jaan Joosti kohtomees.
Krono Metsawaht Kiwwiarro Jacob Leinatsaar tulli Kohto ette ja pallus kohto poolest abbi, kõrtsi jures ollewa kaks Letti meest wahtra pakkudega ilma hamnartud, ja kui temma neid tahtnud erra wotta ja Metsa Herra jurte wia on üks mees tend rinna piddi mahha lönud ja perrast weel tahtnud loguka lüa ja ülle selle weel irmsaste soimanud.
Kohtomees Willem Joets kes letti keelt oskab sai sinna sadetud ja toi neid nelli wahtra pakkud 2 kormatega ühhes mehhetega moisa.
Sai tunnistus Soldat Jaan Mütt ette kutsutud (temma oskab Letti keelt) ja temma räkib et kui tülli kõrtsi ees akkanud, on ta welja leinud ja weel kulnud kui Jaan Ungur Sallatsist Kiwwiarro Jacobi irmsaste sõimanud, ja keik Metsa wallitsus ni ka perrast Kohtomehhe Willem Joetsi wegga roppuste sõimanud. Ni sammo on ka Peter Mürk teine Sallatsi mees ma keelt akkanud sõimama agga mitte nenda roppuste.
Peter Mürk tahtis akkama wahhel räkima ja temmal sai sedda erra keeltud ni kauaks kui tend küssitaks.
Tunnistajas Krono Metsawaht Hans Liet wastab küssimisse peal, et need kaks Sallatsi mehhed on kõrtsi ees kinni piddanud ja akkanud Söma, siis on Kiwwiarro Jacob jurte tulnud ja neid wahtra pakkud ülle watnud, ja kui temma mitte markid leidnud on temma kätte peal pannud ja ütlenud, need on nüd minno, siis on se lettimees, nimmega Jaan Ungur ülles karganud, ja Kiww. Jacobid mahha lönud, ja ühhe loga wõtnud ja sellega weel tahtnud lüa, agga temma Hans Liet on selle Loga erra wõtnud, siis on Jaan Ungur ürsaste akkanut sõimama kohto mehhed ni ka metsa wallitsus.
Tunnistus Krono Metsawaht Jaan Kollama rägib sedda sammo.
Peter Mürk ütleb temma ei tahhe selle wasto keddagi lausta.
Jaan Ungur salgab keik erra ja neitab ühho ramato ette, kus peal keddagi ei seisnud pakkute poolest ja Pitsatega kinni olli, mis agga mitte moisa pitsad ei olnud, waid keddagi selle kirja peal kirjutud olli kui "herra Reinwald - Tignitz". Agga wimati ütleb et Kiwwiarro Jacob on rio akkanud.
Said keik Tunnistused sisse kutsutud ja need teotasid Jaan Ungru sila sisse et see miis nad ütlesid keik tõssi on.
Moisteti Need pakkud sawad mahha pantud ni kauaks kui Sallatsist nende ülle tunnistajas kirri tulleb, ja Jaan Ungur saab Krono Metsawahhe lömisse eest ja sõimamise eest 25 opi witsad, ja sedda keik kirja lebbi Jaan Ungrule tunnistad.
Se tunnistus sai ette luggetud ja Jaan Ungur wastas, mis woib tehha (kabus dait).
Johann Peterson peakohtomees.
Laiksaare Koggokonna Kohtusel 7 Mardil 1859.
Kohtus ollid: Johann Peterson, pea kohtomees
Jurry Orraw, kohtomees
Jaan Joosti kohtomees.
Krono Metsawaht Kiwwiarro Jacob Leinatsaar tulli Kohto ette ja pallus kohto poolest abbi, kõrtsi jures ollewa kaks Letti meest wahtra pakkudega ilma hamnartud, ja kui temma neid tahtnud erra wotta ja Metsa Herra jurte wia on üks mees tend rinna piddi mahha lönud ja perrast weel tahtnud loguka lüa ja ülle selle weel irmsaste soimanud.
Kohtomees Willem Joets kes letti keelt oskab sai sinna sadetud ja toi neid nelli wahtra pakkud 2 kormatega ühhes mehhetega moisa.
Sai tunnistus Soldat Jaan Mütt ette kutsutud (temma oskab Letti keelt) ja temma räkib et kui tülli kõrtsi ees akkanud, on ta welja leinud ja weel kulnud kui Jaan Ungur Sallatsist Kiwwiarro Jacobi irmsaste sõimanud, ja keik Metsa wallitsus ni ka perrast Kohtomehhe Willem Joetsi wegga roppuste sõimanud. Ni sammo on ka Peter Mürk teine Sallatsi mees ma keelt akkanud sõimama agga mitte nenda roppuste.
Peter Mürk tahtis akkama wahhel räkima ja temmal sai sedda erra keeltud ni kauaks kui tend küssitaks.
Tunnistajas Krono Metsawaht Hans Liet wastab küssimisse peal, et need kaks Sallatsi mehhed on kõrtsi ees kinni piddanud ja akkanud Söma, siis on Kiwwiarro Jacob jurte tulnud ja neid wahtra pakkud ülle watnud, ja kui temma mitte markid leidnud on temma kätte peal pannud ja ütlenud, need on nüd minno, siis on se lettimees, nimmega Jaan Ungur ülles karganud, ja Kiww. Jacobid mahha lönud, ja ühhe loga wõtnud ja sellega weel tahtnud lüa, agga temma Hans Liet on selle Loga erra wõtnud, siis on Jaan Ungur ürsaste akkanut sõimama kohto mehhed ni ka metsa wallitsus.
Tunnistus Krono Metsawaht Jaan Kollama rägib sedda sammo.
Peter Mürk ütleb temma ei tahhe selle wasto keddagi lausta.
Jaan Ungur salgab keik erra ja neitab ühho ramato ette, kus peal keddagi ei seisnud pakkute poolest ja Pitsatega kinni olli, mis agga mitte moisa pitsad ei olnud, waid keddagi selle kirja peal kirjutud olli kui "herra Reinwald - Tignitz". Agga wimati ütleb et Kiwwiarro Jacob on rio akkanud.
Said keik Tunnistused sisse kutsutud ja need teotasid Jaan Ungru sila sisse et see miis nad ütlesid keik tõssi on.
Moisteti Need pakkud sawad mahha pantud ni kauaks kui Sallatsist nende ülle tunnistajas kirri tulleb, ja Jaan Ungur saab Krono Metsawahhe lömisse eest ja sõimamise eest 25 opi witsad, ja sedda keik kirja lebbi Jaan Ungrule tunnistad.
Se tunnistus sai ette luggetud ja Jaan Ungur wastas, mis woib tehha (kabus dait).
Johann Peterson peakohtomees.
