PROTOKOLL

Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1859-1866)

LeidandmedEAA.1143.1.2
Kaader
10
Daatum01.05.1861
Protokolli teema1. Riiklikud, kiriklikud ja kogukondlikud koormised
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Peter Uurberg Peakohtumees
Mihkel Lossu Kohtumees
Jacob Uipo Kohtumees
Jaan Ahhi Vöörmünder
Jaan Wärs Vöörmünder

1.

Karrasky moisa wallitsus ehk Rendiherra Fr. Schults om koggokonna kohtumeeste lepnu et tema annab ütz maa mõõtja mõdu pois ommi moisa sullaste seast Adam Palloson, nikauges kui maamõõtja walla maad wällan mõdab, Tallwes tulleb temma jälle ärra moisa, moona nink palga saab temma, naggu kik tõise moisa sullase moisast. Wald peab selle eest ni paljo jalasi päiwi, kui temma maamõõtja man ollnu, moisa rendi herrale ärra teggema, nimelt neide päiwi teggija peawa tubli innemise ollema.

2.

Kassaku eest peab wald moisa talwe wilja tol aol kui mois kässeb kümne wakuala häste kokko pandma,moisa wõttab henda päle sis kohtu kirja mes moisast moisa sadetas, nimelt Krotuse Heisri nink Warbuse moisa saata, agga Kirja kaugemba paiku sadab mois liggema Kohto mehhe kätte, kes neid warsti peab sinna ärra tallitama, kos neid moisa kässeb.

3.

Kui moisa wallitsus walla perremehi teole tallitab, nink perremees  mitte wälla ei sada, ka moisa wallitsuse ei olle wabbandanu, sis woib südlane perremees, ni paljo kui woimalik witsa trahwist eddimast kõrda pästa nink 30 kop rahha trahwi ilma wasta pannemata waeste laste kassa peale, egga puduliku töö innemise päält, agga kui se üttel perremehhel tõist kõrda ette johtub, sis peab witsa trahwi nink rahha trahwi kandma.

Kui Koggokonna KOhtu manno om üts inneminne tallitada, nink mitte ei olle tulnu, sis peab meste rahwas 60 kop. nink naiste rahwas 30 kop. trahwi waeste laste kassa hääs masma.

1.

Karrasky moisa wallitsus ehk Rendiherra Fr. Schults om koggokonna kohtumeeste lepnu et tema annab ütz maa mõõtja mõdu pois ommi moisa sullaste seast Adam Palloson, nikauges kui maamõõtja walla maad wällan mõdab, Tallwes tulleb temma jälle ärra moisa, moona nink palga saab temma, naggu kik tõise moisa sullase moisast. Wald peab selle eest ni paljo jalasi päiwi, kui temma maamõõtja man ollnu, moisa rendi herrale ärra teggema, nimelt neide päiwi teggija peawa tubli innemise ollema.

2.

Kassaku eest peab wald moisa talwe wilja tol aol kui mois kässeb kümne wakuala häste kokko pandma,moisa wõttab henda päle sis kohtu kirja mes moisast moisa sadetas, nimelt Krotuse Heisri nink Warbuse moisa saata, agga Kirja kaugemba paiku sadab mois liggema Kohto mehhe kätte, kes neid warsti peab sinna ärra tallitama, kos neid moisa kässeb.

3.

Kui moisa wallitsus walla perremehi teole tallitab, nink perremees  mitte wälla ei sada, ka moisa wallitsuse ei olle wabbandanu, sis woib südlane perremees, ni paljo kui woimalik witsa trahwist eddimast kõrda pästa nink 30 kop rahha trahwi ilma wasta pannemata waeste laste kassa peale, egga puduliku töö innemise päält, agga kui se üttel perremehhel tõist kõrda ette johtub, sis peab witsa trahwi nink rahha trahwi kandma.

Kui Koggokonna KOhtu manno om üts inneminne tallitada, nink mitte ei olle tulnu, sis peab meste rahwas 60 kop. nink naiste rahwas 30 kop. trahwi waeste laste kassa hääs masma.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS