PROTOKOLL

Laiksaare: Protokolliraamat (1855-1863)

LeidandmedEAA.4529.1.1
Kaader
53
54
Daatum13.12.1860
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Kurm Jaan Kurm Peakohtumehe abi
Karl Joeks Karl Jööks Abikohtumees
Ado Toots Ado Toots Abikohtumees

Laiksaare koggokonna sel 13m Detsembril 1860

Ollid kohtus Pea kohtomehhe assemel Jaan Kurm

abbi Karl Joeks

dto Ado Toots

Tulli kohto ette Metsa Herra Leuckfeld ja kaibas, et kui temma ollewa laupa õhto Wango kohta tee äre leinud metsa wargad wahtima siis ollewa üks tallopoeg ree jallasteka tulnud ja temma üdmisse peale Wango Metsawahhi owi ajand, ja kui ta sinna järrele sõitnud, siis on warras kaddunud ollnud, agga kolm tühjad reed hobbostega ollewa owi peal olnud. Siis ollewa temma Metsawahhi Mats Leinatsaare wälja põrrotanud ja satnud selle warga järrel otsima. Metsawaht Mats Leinatsaar ollewa selle suure irmoga ühhe kinnipannud hobbose wõtnud ja wargale järrel ajanud sel sammal ajal on üks Killingi tallopois Jurry Ruul temma Leuckfeldi Herra peale tulnud ja tend obbose wargas soimanud, kuddas temma tohtwa selle obbose lubbada ja mis mees ta ollewa et temma siin kärra tewa. Siis on Leuckfeldi Herra wastanud kas sa mind ei tunne mitte, ja temma Mütsi mahha wiskanud.

Kui weel se Jurry Ruul temma wasto prassinud ja roppud sõnnad andnud, on kaks Letty meest ka toast welja astonud, ja temma kallale, kuddas temma tohtwa siin kissendada ja on waja tend kindi köita. Selle peale wihaseks sanud on Leuckfeldi Herra neile ütlenud, teie ollete sia agga welja tulnud metsa wargile (ja se on ka tõssi, nemmad on Metsawahhi ning Arroja Jaani ka est küssinud reed osta) ja teie näde kül kis ma ollen ja peade ninda minno wasto raekima kui tallopoeg Saksa wasto, ja kui nad wel roppod ja surelesed ollnud on temma nende Lettlaste mütsid ka mahha wiskanud. Selle peale on need kaks Lettlast weel roppomaste akkanud tend soimama, on temma, Leuckfeldi Herra nende eest tuppa ärra leinud, kus poole need kolm hinnimest järrele tulnud ja tend rinnust ja kaisest kindi akkanud ja ei olle enne lahti sanud, kui temma selle Jurry Ruuli mahha lönud ja need Lettlased kõrwa wirrotanud, ja kui ta nendawisi lahti sanud on ta toast welja paggenud aue peale ja selja on wasto seina seisnud, agga need kolm Mest on ka ta järrele tulnud ja rind rindo wasto seisnud nii kaua kui Metsawaht taggasi tulnud, ja siis on nad ikka weel roppod olnud ja omma warrastud mütsid küssinud, nii kaua kui Metsawaht piddanud kohtomeeste ja abbi järrele soitma. Siis on nad ilma Mütsita soimates ärra soitnud, sedda on keik se Wango perre kulnud ja neinud. Siis on Leuckfeldi Herra weikse aja pärrast (ja) ka järrel soitnud ja neid Lettlasi essiti Possal ja siis Laiksaare kõrtsis, ja wimati neid Arrojas maggamas leidnud, Mütsid peas, ja pallonud kohtomeest Jaan Kurmi nende hobbosed kinni panna, et mad mitte ärra soitwa. Nüüd pallub Leuckfeldi Lettlased nende roppo teggode est kangeste trahwida.

Sai ette kutsotud Wango Metsawaht Mats Leinatsaar ja wastas küssimisse peale, et temma mitte ei teadwa mis selle ajal sündinud kui temma erra olnud, agga kui temma taggasi tulnud on Noor Herra koggoni wait olnud ja need Lettlased, koige ennam se wannem on Noord Herrat ropposte soimanud, ja kui temma tahtnud kohtomehhe järrele soita, on nad ilma Mütsita erra soitnud kissendades ja soimates.

Sohwi Tinkus rägib et temma mitte teadwa mis wäljas olnud, ta on kül kulnud suur kissendamenne, agga kui Noor Herra tuppa tulnud on need kaks Lettlast ja Urrisaare mees Jurry temmal järrel tulnud ja Noore Herral kassokast kindi akkand, siis on Noor Herra need kolm mahha ja wasto seina wiskanud ja toast welja leinud ja perrast on need mehhed Noort Herrat weel kangeste soimanud.

Kaddri Wahter ütles nenda sammo.

Sai ette kutsutud Lettlane ja küssiti temma kaest kust temma ollewa, temma nimmi ja miks perrast ta Metsa Herrat soimanud ja kindi akkanud, kus peale ta wastas: ta ollewa Ottlodist nimmega Jaan Raam, ja tahtnud Orraja weskele minna ja on Wangole leinud teed küssima agga temma ei olle rido teinud ja ka mitte ropp olnud.

Nenda sammo rägib ka se teine Lettlane Hindrik Jaanson ja ütleb et temma ma keelt mitte pailo ei moistwa.

Said jälle ette kutsutud Sohwi Tinkus ja Kaddri Wahter ja Metsawaht Mats Leinatsaar suud suud wasto Jaan Raami ja Hindrik Jaansoniga ja ütlesid jälle niisammo kui enne. Siis wastas Jaan Raam, noh meie ollime wehhe wina sanud anke ikka andeks.

Kohtomees Jaan Kurm ütleb et need kaks Lettlast on Mütsitega temma jurte tulnud ja pallunud reggesid osta ja kui ütlenud et temmal ei olle ja ei tohtwa ka mitte müa, on nad õe maija küssind. Metsawaht Mats Leinatsaar ütleb et nemmad on temma kaest ka küssind reggesid osta.

Moistetud: Selle roppo sõnnade eest ja keige ennam selle eest, et nad on Metsa Herrat Leuckfeldi külgi akkanud kui ta ammeti ja kässo peal weljas on, saab Jaan Raam 20 opi witsu ja Hindrik Jaansin 10 opi witsu ja Killingi mees Jurry Ruul teine kord kohto ette kutsutud.

Kui se moistus sai ette loetud, utles Jaan Raam et temma ollewa ülle kuuekümne aasta, ja woiwa mitte ihho irmo kannatada.

Sai tal wastatud: Siis jaeb, sest et meie mitte ei tea, kas sa olled omma oiged nimmed ülles annud, sinno hobbone ni kaua sia, kui sa omma Moisast ja Kirriko Herra kaest ühhe wannadusse Tähe tood. Selle peale ütles Jaan Raam et temma küll weel mitte 60 aastad wanna ollewa, agga ikka andes pallus.

Moisawallitsus [allkiri]

Jaan Kurm Pea kohtomehhe assemel

Laiksaare koggokonna sel 13m Detsembril 1860

Ollid kohtus Pea kohtomehhe assemel Jaan Kurm

abbi Karl Joeks

dto Ado Toots

Tulli kohto ette Metsa Herra Leuckfeld ja kaibas, et kui temma ollewa laupa õhto Wango kohta tee äre leinud metsa wargad wahtima siis ollewa üks tallopoeg ree jallasteka tulnud ja temma üdmisse peale Wango Metsawahhi owi ajand, ja kui ta sinna järrele sõitnud, siis on warras kaddunud ollnud, agga kolm tühjad reed hobbostega ollewa owi peal olnud. Siis ollewa temma Metsawahhi Mats Leinatsaare wälja põrrotanud ja satnud selle warga järrel otsima. Metsawaht Mats Leinatsaar ollewa selle suure irmoga ühhe kinnipannud hobbose wõtnud ja wargale järrel ajanud sel sammal ajal on üks Killingi tallopois Jurry Ruul temma Leuckfeldi Herra peale tulnud ja tend obbose wargas soimanud, kuddas temma tohtwa selle obbose lubbada ja mis mees ta ollewa et temma siin kärra tewa. Siis on Leuckfeldi Herra wastanud kas sa mind ei tunne mitte, ja temma Mütsi mahha wiskanud.

Kui weel se Jurry Ruul temma wasto prassinud ja roppud sõnnad andnud, on kaks Letty meest ka toast welja astonud, ja temma kallale, kuddas temma tohtwa siin kissendada ja on waja tend kindi köita. Selle peale wihaseks sanud on Leuckfeldi Herra neile ütlenud, teie ollete sia agga welja tulnud metsa wargile (ja se on ka tõssi, nemmad on Metsawahhi ning Arroja Jaani ka est küssinud reed osta) ja teie näde kül kis ma ollen ja peade ninda minno wasto raekima kui tallopoeg Saksa wasto, ja kui nad wel roppod ja surelesed ollnud on temma nende Lettlaste mütsid ka mahha wiskanud. Selle peale on need kaks Lettlast weel roppomaste akkanud tend soimama, on temma, Leuckfeldi Herra nende eest tuppa ärra leinud, kus poole need kolm hinnimest järrele tulnud ja tend rinnust ja kaisest kindi akkanud ja ei olle enne lahti sanud, kui temma selle Jurry Ruuli mahha lönud ja need Lettlased kõrwa wirrotanud, ja kui ta nendawisi lahti sanud on ta toast welja paggenud aue peale ja selja on wasto seina seisnud, agga need kolm Mest on ka ta järrele tulnud ja rind rindo wasto seisnud nii kaua kui Metsawaht taggasi tulnud, ja siis on nad ikka weel roppod olnud ja omma warrastud mütsid küssinud, nii kaua kui Metsawaht piddanud kohtomeeste ja abbi järrele soitma. Siis on nad ilma Mütsita soimates ärra soitnud, sedda on keik se Wango perre kulnud ja neinud. Siis on Leuckfeldi Herra weikse aja pärrast (ja) ka järrel soitnud ja neid Lettlasi essiti Possal ja siis Laiksaare kõrtsis, ja wimati neid Arrojas maggamas leidnud, Mütsid peas, ja pallonud kohtomeest Jaan Kurmi nende hobbosed kinni panna, et mad mitte ärra soitwa. Nüüd pallub Leuckfeldi Lettlased nende roppo teggode est kangeste trahwida.

Sai ette kutsotud Wango Metsawaht Mats Leinatsaar ja wastas küssimisse peale, et temma mitte ei teadwa mis selle ajal sündinud kui temma erra olnud, agga kui temma taggasi tulnud on Noor Herra koggoni wait olnud ja need Lettlased, koige ennam se wannem on Noord Herrat ropposte soimanud, ja kui temma tahtnud kohtomehhe järrele soita, on nad ilma Mütsita erra soitnud kissendades ja soimates.

Sohwi Tinkus rägib et temma mitte teadwa mis wäljas olnud, ta on kül kulnud suur kissendamenne, agga kui Noor Herra tuppa tulnud on need kaks Lettlast ja Urrisaare mees Jurry temmal järrel tulnud ja Noore Herral kassokast kindi akkand, siis on Noor Herra need kolm mahha ja wasto seina wiskanud ja toast welja leinud ja perrast on need mehhed Noort Herrat weel kangeste soimanud.

Kaddri Wahter ütles nenda sammo.

Sai ette kutsutud Lettlane ja küssiti temma kaest kust temma ollewa, temma nimmi ja miks perrast ta Metsa Herrat soimanud ja kindi akkanud, kus peale ta wastas: ta ollewa Ottlodist nimmega Jaan Raam, ja tahtnud Orraja weskele minna ja on Wangole leinud teed küssima agga temma ei olle rido teinud ja ka mitte ropp olnud.

Nenda sammo rägib ka se teine Lettlane Hindrik Jaanson ja ütleb et temma ma keelt mitte pailo ei moistwa.

Said jälle ette kutsutud Sohwi Tinkus ja Kaddri Wahter ja Metsawaht Mats Leinatsaar suud suud wasto Jaan Raami ja Hindrik Jaansoniga ja ütlesid jälle niisammo kui enne. Siis wastas Jaan Raam, noh meie ollime wehhe wina sanud anke ikka andeks.

Kohtomees Jaan Kurm ütleb et need kaks Lettlast on Mütsitega temma jurte tulnud ja pallunud reggesid osta ja kui ütlenud et temmal ei olle ja ei tohtwa ka mitte müa, on nad õe maija küssind. Metsawaht Mats Leinatsaar ütleb et nemmad on temma kaest ka küssind reggesid osta.

Moistetud: Selle roppo sõnnade eest ja keige ennam selle eest, et nad on Metsa Herrat Leuckfeldi külgi akkanud kui ta ammeti ja kässo peal weljas on, saab Jaan Raam 20 opi witsu ja Hindrik Jaansin 10 opi witsu ja Killingi mees Jurry Ruul teine kord kohto ette kutsutud.

Kui se moistus sai ette loetud, utles Jaan Raam et temma ollewa ülle kuuekümne aasta, ja woiwa mitte ihho irmo kannatada.

Sai tal wastatud: Siis jaeb, sest et meie mitte ei tea, kas sa olled omma oiged nimmed ülles annud, sinno hobbone ni kaua sia, kui sa omma Moisast ja Kirriko Herra kaest ühhe wannadusse Tähe tood. Selle peale ütles Jaan Raam et temma küll weel mitte 60 aastad wanna ollewa, agga ikka andes pallus.

Moisawallitsus [allkiri]

Jaan Kurm Pea kohtomehhe assemel


TAGASI KUVA MÄRGENDUS