PROTOKOLL

Laiksaare: Protokolliraamat (1855-1863)

LeidandmedEAA.4529.1.1
Kaader
64
65
Daatum25.01.1862
Protokolli number9
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Ado Tals Ado Talts Peakohtumees
Jürry Orraw Jüri Orav Kohtumees
Jaan Joosti Jaan Joosti Kohtumees
Adam Friedrich Peterson Adam Friedrich Peterson Kirjutaja

Laiksaare koggokonnakohtus sel 25mal Januaril 1862

Ausa Keiserlikko Laiksaare Metsahärra kässo peale sest 18mast Januarist Nr 20 ühhe Nepste Jallasse nido liggidal ärratappetud põdra pärrast sai tänna sia kohto ette kutsutud Jaan Orraw ja tunnistas küssimisse peale, et Metsawaht Jaan Kollama keige essiti sedda põtra tagga on aianud, pärrast jälle oma püssi temma kätte on annud, et temma peaks tedda mahhalaskma.

Kui temma tedda nüüd se pääw lasta ei sanud, on nemmad Hans Mittiga ühhes kous temma peale jahti teinud, Hans Mitt tedda esmalt lasknud, nenda et se loom üsna wiggaseks jänud ja temma siis sedda põtra täielikkult mahhalasknud.

Jaan Kollama ütleb, et temma essimessel jahhipäwal omma püssi kül on annud, agga teisel päwal Jaan temma püssi issi on wõtnud.

Hans Mitt tunnistas, et temma on küll omma ennese püssiga üks pääw sedda põtra Jaan Orrawaga taggaaianud ja kül näinud, et Jaan Orraw üks kord on lasknud, agga ei tea, kes selle teise korra on lasknud; temma on kül sedda põtra laska tahtnud, agga temma püss olnud märg ja ei läinud mitte lahti.

Sepärrast et Jaan Orraw ja Hans Mitt issi omma süide, kuida üllemal kirjotud, selgeste ülles on tunnistanud, on nemmad mõllemad tõesti selle põtra tapjad ja Jaan Kollama, kes se otsa hakkaja olnud ja omma lubba ning püssi senna jure on annud, on sepärrast, et se keik üks on, kas se põdder essimessel ehk sel teisel päwal tappetud sanud, nisamma suur süüdlanne, kui need teised essimessed.

Sai mõistetud: se Protokolli ärrakirri Ausa Laiksaare metsahärra kätte saata, et temma nende peale surema kohto läbbi seadusse järrele lasseks kohhut mõista.

Laiksaare koggokonnakohtus sel 25mal Januaril 1862

Ausa Keiserlikko Laiksaare Metsahärra kässo peale sest 18mast Januarist Nr 20 ühhe Nepste Jallasse nido liggidal ärratappetud põdra pärrast sai tänna sia kohto ette kutsutud Jaan Orraw ja tunnistas küssimisse peale, et Metsawaht Jaan Kollama keige essiti sedda põtra tagga on aianud, pärrast jälle oma püssi temma kätte on annud, et temma peaks tedda mahhalaskma.

Kui temma tedda nüüd se pääw lasta ei sanud, on nemmad Hans Mittiga ühhes kous temma peale jahti teinud, Hans Mitt tedda esmalt lasknud, nenda et se loom üsna wiggaseks jänud ja temma siis sedda põtra täielikkult mahhalasknud.

Jaan Kollama ütleb, et temma essimessel jahhipäwal omma püssi kül on annud, agga teisel päwal Jaan temma püssi issi on wõtnud.

Hans Mitt tunnistas, et temma on küll omma ennese püssiga üks pääw sedda põtra Jaan Orrawaga taggaaianud ja kül näinud, et Jaan Orraw üks kord on lasknud, agga ei tea, kes selle teise korra on lasknud; temma on kül sedda põtra laska tahtnud, agga temma püss olnud märg ja ei läinud mitte lahti.

Sepärrast et Jaan Orraw ja Hans Mitt issi omma süide, kuida üllemal kirjotud, selgeste ülles on tunnistanud, on nemmad mõllemad tõesti selle põtra tapjad ja Jaan Kollama, kes se otsa hakkaja olnud ja omma lubba ning püssi senna jure on annud, on sepärrast, et se keik üks on, kas se põdder essimessel ehk sel teisel päwal tappetud sanud, nisamma suur süüdlanne, kui need teised essimessed.

Sai mõistetud: se Protokolli ärrakirri Ausa Laiksaare metsahärra kätte saata, et temma nende peale surema kohto läbbi seadusse järrele lasseks kohhut mõista.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS