PROTOKOLL

Laiksaare: Protokolliraamat (1855-1863)

LeidandmedEAA.4529.1.1
Kaader
66
67
Daatum22.02.1862
Protokolli number13
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.
Märkused

Nimi Tals kui Talts.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jürry Orraw Jüri Orav Kohtumees
Jaan Joosti Jaan Joosti Kohtumees
Adam Friedrich Peterson Adam Friedrich Peterson Kirjutaja
Ado Tals Ado Talts Peakohtumees

Laiksaare Koggokonnakohtus sel 22. Webruaril 1862.

Tännasel päwal ollid kohto piddamisseks kokko tulnud:

Koggokonnakohto Peamees Ado Tals

do do mees Jürry Orraw

do do do Jaan Joosti

Sure targa Balti Metsahärra von Böhlken kässo peale sai tännasel päwal siit koggokonnakohhus sepeale selletust andama noutud, kuidas need, Ausa Metsahärra Kapiteen v. Peters polest Sure Balti Domenenhowikohtul lia winajomisse pärrast ametist lahti laskmisseks üllesantud Krono metsawahhid: Kurwitse Maddis Tamsohn Laiksaarest, Urrisaare Jürri Krassel, Killingast ja Palgimetsa Jürry Rattas, Pattist, ennast ülles peawad.

Need kolm üllemal nimmetud kohtomeest tunnistasid ühtlasi, et se Laiksaare Krono metsawaht Kurwitse Maddis Tamsohn üks ilmaparrandamatta jodik on ja omma arro järrele omma metsa tükki mitte nenda kui kohhus on, on wallitsenud; seddasamma ütlesid nemmad ka Killinga metsawahhist Urrisaare Jürry Krassel; se kolmanda, Pattimetsawahhi Palgimetsa Jürry Rattas ülle, ei woinud nemmand middi teadust anda.

Sai ette kutsutud Laiks. metsawaht Kurwitse Maddis Tamsohn ja temmal teada antud, et temma tenistusseks mitte ennam ei kõlba, nenda kui need kolm kohtomees ühtlasi on tunnistanud ja temmalt küssitud, mis temmal sepeale on wastada; mispeale sesamma ütles, et temma se kaebusse wasto middagi wastada ei woi.

Said ette kutsutud Killinga kohtomehhed, nikui:

Koggokonnakohto Peamees Willem Pernhardt

do do mees Peet Sepp

do do do Mats Tals

ja selle metsawahhi Urrisaare Jürry Krassel üllespiddamisse pärrast küssitud, mispeale nemmad ühtlasi ütlesid, et Jürry Krassel üks ilmaparrandamatta jodik on, omma ammeti kohhut ei täida ja muidogi tenistusseks liig wanna on.

Sai ette kutsutud metsawaht Jürry Krassel ja küssitud, mis temma se kaebusse wasto, jomisse pärrast, woib wastada, mispeale sesamma tunnistas, et temma se wasto middagi ei woi ettetua.

Weel tunnistasid need nimmetud Killinga kohtomehhed, et se Patti Kronometsawaht Palgimetsa Jürry Rattas ja temma poeg Karl Rattas ilma parrandamatta jodikud on.

Said ette kutsutud Patti kohtomehhed, nikui:

Koggokonnakohto Peamees Johann Metsnik

do do mees Karl Pernhardt

ja se Patti metsawahhi Palgimetsa Jürry Rattas ja temma poia Karl Rattas üllespiddamisse pärrast küssitud, mispeale needsammad tunnistasid, et metsawaht Jürry Rattas, nikui ka temma poeg Karl ilmaparrandamatta jodikud, (on) se issa tenistusseks wägga wanna ja poeg sure wiinajomisse pärrast setarwis kõlbamatta on.

Sai ette kutsutud metsawaht Palgimetsa Jürry Rattas ja küssitud, mis temma sepeale ennese eest woib kosta, kus peale temma middagi ei woinud ettetua.

Moistetud: Sure targa Balti Metsahärral von Böhlken üks selle Protokolli ärrakirri ma- ja ja teine saksa keles peagi saata.

Laiksaare Koggokonnakohtus sel 22. Webruaril 1862.

Tännasel päwal ollid kohto piddamisseks kokko tulnud:

Koggokonnakohto Peamees Ado Tals

do do mees Jürry Orraw

do do do Jaan Joosti

Sure targa Balti Metsahärra von Böhlken kässo peale sai tännasel päwal siit koggokonnakohhus sepeale selletust andama noutud, kuidas need, Ausa Metsahärra Kapiteen v. Peters polest Sure Balti Domenenhowikohtul lia winajomisse pärrast ametist lahti laskmisseks üllesantud Krono metsawahhid: Kurwitse Maddis Tamsohn Laiksaarest, Urrisaare Jürri Krassel, Killingast ja Palgimetsa Jürry Rattas, Pattist, ennast ülles peawad.

Need kolm üllemal nimmetud kohtomeest tunnistasid ühtlasi, et se Laiksaare Krono metsawaht Kurwitse Maddis Tamsohn üks ilmaparrandamatta jodik on ja omma arro järrele omma metsa tükki mitte nenda kui kohhus on, on wallitsenud; seddasamma ütlesid nemmad ka Killinga metsawahhist Urrisaare Jürry Krassel; se kolmanda, Pattimetsawahhi Palgimetsa Jürry Rattas ülle, ei woinud nemmand middi teadust anda.

Sai ette kutsutud Laiks. metsawaht Kurwitse Maddis Tamsohn ja temmal teada antud, et temma tenistusseks mitte ennam ei kõlba, nenda kui need kolm kohtomees ühtlasi on tunnistanud ja temmalt küssitud, mis temmal sepeale on wastada; mispeale sesamma ütles, et temma se kaebusse wasto middagi wastada ei woi.

Said ette kutsutud Killinga kohtomehhed, nikui:

Koggokonnakohto Peamees Willem Pernhardt

do do mees Peet Sepp

do do do Mats Tals

ja selle metsawahhi Urrisaare Jürry Krassel üllespiddamisse pärrast küssitud, mispeale nemmad ühtlasi ütlesid, et Jürry Krassel üks ilmaparrandamatta jodik on, omma ammeti kohhut ei täida ja muidogi tenistusseks liig wanna on.

Sai ette kutsutud metsawaht Jürry Krassel ja küssitud, mis temma se kaebusse wasto, jomisse pärrast, woib wastada, mispeale sesamma tunnistas, et temma se wasto middagi ei woi ettetua.

Weel tunnistasid need nimmetud Killinga kohtomehhed, et se Patti Kronometsawaht Palgimetsa Jürry Rattas ja temma poeg Karl Rattas ilma parrandamatta jodikud on.

Said ette kutsutud Patti kohtomehhed, nikui:

Koggokonnakohto Peamees Johann Metsnik

do do mees Karl Pernhardt

ja se Patti metsawahhi Palgimetsa Jürry Rattas ja temma poia Karl Rattas üllespiddamisse pärrast küssitud, mispeale needsammad tunnistasid, et metsawaht Jürry Rattas, nikui ka temma poeg Karl ilmaparrandamatta jodikud, (on) se issa tenistusseks wägga wanna ja poeg sure wiinajomisse pärrast setarwis kõlbamatta on.

Sai ette kutsutud metsawaht Palgimetsa Jürry Rattas ja küssitud, mis temma sepeale ennese eest woib kosta, kus peale temma middagi ei woinud ettetua.

Moistetud: Sure targa Balti Metsahärral von Böhlken üks selle Protokolli ärrakirri ma- ja ja teine saksa keles peagi saata.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS