Laiksaare koggokonnakohtus sel 1sel Junil 1862

Kohto loaga astus ette Ado Tals ja kaebas, et metsawaht Michel Kurm, temma Issat Karl Tals, kes jubba peale kuskümmend aastad wanna, hirmus rängaste wiina puddeliga on lönud, nenda et sel nüüd nelli suurt auko pea sees, ja nüüd raskeste maas haige ollewad, kellikist asjast arro ei sawad ja peaaego jampsimas ollewad. Näitas ka Ado Tals siin kohto ees need rided ülles, mis temma issal sekord selgas olnud, ning ollid needsammad keik werd täis ja üsna hirmsad pealt nähha ja olli sest arwada et need hawad wägga paljo werd on jooksnud.

Kohtomees Jaan Joosti, kes need hawad järrele on waatnud, tunnistab, et need hawad kül sured ja se hoop wägga raske olnud ja selgeste nähha olla, et need hawad puddeli tükkitest on tulnud.

Nimmetud kaebdusse peale sai Michel Kurm ette kutsutud ja ütles kohto küssimisse peale wälja: Kui temma rannast tulles Tauste tallust on möda läinud, on Karl Tals temmal liggi pool wersta järrele tulnud, tedda sõimanud ja wiimaks temmase kinni hakkand, siis on temma tedda üks ainus kord russikaga, agga mitte puddeliga omma lahti päästmisseks lönud; Karl Tals olla joobnud olnud, olla wist mahha kukkund, ehk sedda haiged hobbuse ehk wankre läbbi sanud, temma ei teada muud ühtegi.

Tunnistus Ado Kask, kes neist wiis sammo eemal seisnud, ütleb, et Karl Tals on kül Michel Kurmi järrele tulnud ja on mõllemad üht teist sõimanud ja kui wiimaks Karl Michkles kinni hakkand, on se kohhe wiinapuddeli, kus sees weel liggi korter wiina olnud, taskust tõmbanud ja sellega Karlil otse ni rängaste wasto pead lönud, et puddel kohhe purruks läinud ja Karli pea hawad seddamaid hirmus hakkand werd jooksma.

Michel Kurm aiab sedda tunnistust walleks ja ütleb, et temma kül üksi russikaga, agga mitte puddeliga ei olle lönud ja suggugi ei tea, kust need hawad sellel pea sisse sanud. Pealegi on se tunnistus Ado Kask Mihkle källimees ja Karil on temma agga õetütremees, ning Mihklel liggidamalt suggulanne kui Karlil ja peaks se järrele ommeti enne Mihkle kui Karili kassuks tunnistama.

Et nüüd kül hawadest, riedest, keigest sest tüllist ja wiimaks sest Ado tunnistussest selgeste nähha on, et Mihkel Karlil kül on hirmsaste ning rööwli wisil peksnud ja selgeste puddeliga need hawad on lönud ja selle eest se walla kohto arwamisse järrele suur süü- ja trahwi allune olleks, ei woi wallakohhus siiski mihkelt siin trahwida, sest et üks ainus tunnistus on ja Mihkel sedda walleks aiab.

Sepärrast sai mõistetud: et se protokolli ärrakirri tarwis Ausa Keiserlikko Kihhelkonnakohto kätte saata ja sedda Aulikko Suurt Kohhut palluda, et Sesamma ni hea olleks ja sedda tülli asja selleta ning tunnistust wannutada wõttaks, et selle tunnistus woiks usstud sada; ning siis Mihelt selle hirmsa teo eest, kus jures ta omma liggimest peagi olleks wõinud surmata ja selle terwisse nüüd elluks aiaks ärra on rikkunud ja sellega ka teistele kurja õppetusse märki annud, kangeste wõttaks kariista nenda kui seadus sedda lubbab, et sesuggu roppud tüllit, mis siin rahhwa seas allati sündiwad, seläbbi ommeti wähhendud saaks.