Laiksaare: Protokolliraamat (1855-1863)
| Leidandmed | EAA.4529.1.1 |
|---|---|
| Kaader | 70 71 |
| Daatum | 01.06.1862 |
| Protokolli number | 24 |
| Protokolli teema | 9. Sõim ja vägivald; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine. |
| Märkused | Nimi Tals kui Talts. Kohtus Ado, Karli poeg Kask. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Jürri | Orraw | Jüri Orav | Peakohtumehe abi |
| Mats | Rast | Mats Rast | Abikohtumees |
| Jaan | Joosti | Jaan Joosti | Kohtumees |
| Adam Friedrich | Peterson | Adam Friedrich Peterson | Kirjutaja |
Laiksaare koggokonnakohtus sel 1sel Junil 1862
Kohto loaga astus ette
Kohtomees
Nimmetud kaebdusse peale sai Michel Kurm ette kutsutud ja ütles kohto küssimisse peale wälja: Kui temma rannast tulles
Tunnistus
Michel Kurm aiab sedda tunnistust walleks ja ütleb, et temma kül üksi russikaga, agga mitte puddeliga ei olle lönud ja suggugi ei tea, kust need hawad sellel pea sisse sanud. Pealegi on se tunnistus Ado Kask Mihkle källimees ja Karil on temma agga õetütremees, ning Mihklel liggidamalt suggulanne kui Karlil ja peaks se järrele ommeti enne Mihkle kui Karili kassuks tunnistama.
Et nüüd kül hawadest, riedest, keigest sest tüllist ja wiimaks sest Ado tunnistussest selgeste nähha on, et Mihkel Karlil kül on hirmsaste ning rööwli wisil peksnud ja selgeste puddeliga need hawad on lönud ja selle eest se walla kohto arwamisse järrele suur süü- ja trahwi allune olleks, ei woi wallakohhus siiski mihkelt siin trahwida, sest et üks ainus tunnistus on ja Mihkel sedda walleks aiab.
Sepärrast sai mõistetud: et se protokolli ärrakirri tarwis Ausa Keiserlikko Kihhelkonnakohto kätte saata ja sedda Aulikko Suurt Kohhut palluda, et Sesamma ni hea olleks ja sedda tülli asja selleta ning tunnistust wannutada wõttaks, et selle tunnistus woiks usstud sada; ning siis Mihelt selle hirmsa teo eest, kus jures ta omma liggimest peagi olleks wõinud surmata ja selle terwisse nüüd elluks aiaks ärra on rikkunud ja sellega ka teistele kurja õppetusse märki annud, kangeste wõttaks kariista nenda kui seadus sedda lubbab, et sesuggu roppud tüllit, mis siin rahhwa seas allati sündiwad, seläbbi ommeti wähhendud saaks.
Laiksaare koggokonnakohtus sel 1sel Junil 1862
Kohto loaga astus ette
Kohtomees
Nimmetud kaebdusse peale sai Michel Kurm ette kutsutud ja ütles kohto küssimisse peale wälja: Kui temma rannast tulles
Tunnistus
Michel Kurm aiab sedda tunnistust walleks ja ütleb, et temma kül üksi russikaga, agga mitte puddeliga ei olle lönud ja suggugi ei tea, kust need hawad sellel pea sisse sanud. Pealegi on se tunnistus Ado Kask Mihkle källimees ja Karil on temma agga õetütremees, ning Mihklel liggidamalt suggulanne kui Karlil ja peaks se järrele ommeti enne Mihkle kui Karili kassuks tunnistama.
Et nüüd kül hawadest, riedest, keigest sest tüllist ja wiimaks sest Ado tunnistussest selgeste nähha on, et Mihkel Karlil kül on hirmsaste ning rööwli wisil peksnud ja selgeste puddeliga need hawad on lönud ja selle eest se walla kohto arwamisse järrele suur süü- ja trahwi allune olleks, ei woi wallakohhus siiski mihkelt siin trahwida, sest et üks ainus tunnistus on ja Mihkel sedda walleks aiab.
Sepärrast sai mõistetud: et se protokolli ärrakirri tarwis Ausa Keiserlikko Kihhelkonnakohto kätte saata ja sedda Aulikko Suurt Kohhut palluda, et Sesamma ni hea olleks ja sedda tülli asja selleta ning tunnistust wannutada wõttaks, et selle tunnistus woiks usstud sada; ning siis Mihelt selle hirmsa teo eest, kus jures ta omma liggimest peagi olleks wõinud surmata ja selle terwisse nüüd elluks aiaks ärra on rikkunud ja sellega ka teistele kurja õppetusse märki annud, kangeste wõttaks kariista nenda kui seadus sedda lubbab, et sesuggu roppud tüllit, mis siin rahhwa seas allati sündiwad, seläbbi ommeti wähhendud saaks.