PROTOKOLL

Pala: Lepinguraamat (1897-1915)

LeidandmedEAA.3089.1.12
Kaader
20
21
Daatum19.11.1898
Protokolli number8
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

Mõisa-maa-meeste kontraht.

§ 1. Palla mõisa walitsus annab Karja N: IX mõisa maakoha Willem Wilkmanni kätte, Jüripäewast 1898 kunni Jüripäewani 1901, kelle eest Willem Wilkmann mõisale kolm (3) jalapäewa oma töönõudega igal nädalal teeb, see on iga neljapäew, reedi ja laupäew. Nii kui üks põllumaa tükk,Urrosaare,sai ärrawõetud, on suwwe orjus 84 (kaheksa kümmet neli) päewa ja talwe orjus 42 (nelikümet kaks) päewa.

§ 2 Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 3 wakkaalla suur ja 12 9/12 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab

Willem Wilkmann terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4) on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt  muud materjali nõuda, kui palgid ja lattid.

§ 3. Willem Wilkmann peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Karja N IX talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk äraanda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisamaameeste kattustele tarwis lähewad.

§ 4. Willem Wilkmann peab kõige Palla mõisa-maa-meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts iga ehitust ettekirjutab.

§ 5. Majanik saab aastas 1½ (poolteist) 6 jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 6 (kuus) sülda walmis haggu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsan ise peab raiuma ja ärawedama.

§ 6. Kui Willem Wilkman ehk tema sulane, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse puuduwa päewade eest 50 kop. Need päewad, mis mõisa lubbaga rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjuseks arwatakse päewad, Jürripäewast, kunni 10 Nowembrini,-talwe päewad 10 Nowembrist kunni Jüripäewani ja saab nendel terminidel ka rehnung ülle rohkem tehtud ja puudulise päewade ärrapeetud.

§ 7.(kogu tekst maha kriipsutatud)

§ 8. Ülle nende § 1 nimetud päewade. Majanik peab aastas 10 wakkaalla heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakkamaad ristikheina niitma, ja 3 wakkaalla rukkit ehk nisut, 3 wakkaalla odrat wõi ernit ja 3 wakkaalla kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saawad temale nende tööde eest maksetud. Talwel lõikab majanik mõisale kui nõutakse -sülda puid a`

-kop. süld. heinamaa ja ristiko wakamaa eest-üks (1) rbl. rukki ehk nisu wakamaa eest-üks (1) rbl kolmkümmend (30) kop. suwwe wilja wakamaa eest üks (1) rbl.

§ 9. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ärasurema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kuni tulewa 23. Aprilini.

§ 10.  Majanik peab  Karja N  IX talun aasta üle pidama  kõige wähemb 3 (kolm) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik  on ennast kullutanud  selle tallo parandamise heaks, siis ei wõi    tema selle eest  midagi nõuda.

§ 11. Kõik õnnetused, mis majanikul tulle, loomakatku j. n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks  eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega. Seesama juhtub ka siis, kui majanik mõisa warandus warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, ja  on siis  lubba tedda kohhe wälja  saata kohhast, ilma et tema kahjo tasumist wõiks nõuda.

§ 13. Majanik wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. Detsembril mõisa walitsusele seda  nõu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel aeal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. Detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

§ 14. Kantnik tohhib üksinda üks õwwekoer omale pidada, kes ahilate otsas saab peetud, wastulisel korral on mõisawalitsusel lubba koerad, mis wälja pool õue leitakse, mahhalasta. Kui kantniku koerad wälja pool õue ümber ulguwad, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.

                                                Hoonete seisus:

1. Ellomaja korstnaga, õlle katuse all

2. laut õllestikuga õlle katuse all hea

3. ait õlle  katuse all

4. aiad õuel ümber ja kaew kõrran, hinged ja raudkram mõisa oma.

                             Willem Wilkman Alexander Stryk. (allkirjad)

                                                                             

Mõisa-maa-meeste kontraht.

§ 1. Palla mõisa walitsus annab Karja N: IX mõisa maakoha Willem Wilkmanni kätte, Jüripäewast 1898 kunni Jüripäewani 1901, kelle eest Willem Wilkmann mõisale kolm (3) jalapäewa oma töönõudega igal nädalal teeb, see on iga neljapäew, reedi ja laupäew. Nii kui üks põllumaa tükk,Urrosaare,sai ärrawõetud, on suwwe orjus 84 (kaheksa kümmet neli) päewa ja talwe orjus 42 (nelikümet kaks) päewa.

§ 2 Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 3 wakkaalla suur ja 12 9/12 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab

Willem Wilkmann terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4) on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt  muud materjali nõuda, kui palgid ja lattid.

§ 3. Willem Wilkmann peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Karja N IX talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk äraanda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisamaameeste kattustele tarwis lähewad.

§ 4. Willem Wilkmann peab kõige Palla mõisa-maa-meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts iga ehitust ettekirjutab.

§ 5. Majanik saab aastas 1½ (poolteist) 6 jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 6 (kuus) sülda walmis haggu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsan ise peab raiuma ja ärawedama.

§ 6. Kui Willem Wilkman ehk tema sulane, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse puuduwa päewade eest 50 kop. Need päewad, mis mõisa lubbaga rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjuseks arwatakse päewad, Jürripäewast, kunni 10 Nowembrini,-talwe päewad 10 Nowembrist kunni Jüripäewani ja saab nendel terminidel ka rehnung ülle rohkem tehtud ja puudulise päewade ärrapeetud.

§ 7.(kogu tekst maha kriipsutatud)

§ 8. Ülle nende § 1 nimetud päewade. Majanik peab aastas 10 wakkaalla heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakkamaad ristikheina niitma, ja 3 wakkaalla rukkit ehk nisut, 3 wakkaalla odrat wõi ernit ja 3 wakkaalla kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saawad temale nende tööde eest maksetud. Talwel lõikab majanik mõisale kui nõutakse -sülda puid a`

-kop. süld. heinamaa ja ristiko wakamaa eest-üks (1) rbl. rukki ehk nisu wakamaa eest-üks (1) rbl kolmkümmend (30) kop. suwwe wilja wakamaa eest üks (1) rbl.

§ 9. Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ärasurema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kuni tulewa 23. Aprilini.

§ 10.  Majanik peab  Karja N  IX talun aasta üle pidama  kõige wähemb 3 (kolm) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik  on ennast kullutanud  selle tallo parandamise heaks, siis ei wõi    tema selle eest  midagi nõuda.

§ 11. Kõik õnnetused, mis majanikul tulle, loomakatku j. n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks  eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega. Seesama juhtub ka siis, kui majanik mõisa warandus warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, ja  on siis  lubba tedda kohhe wälja  saata kohhast, ilma et tema kahjo tasumist wõiks nõuda.

§ 13. Majanik wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. Detsembril mõisa walitsusele seda  nõu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel aeal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. Detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

§ 14. Kantnik tohhib üksinda üks õwwekoer omale pidada, kes ahilate otsas saab peetud, wastulisel korral on mõisawalitsusel lubba koerad, mis wälja pool õue leitakse, mahhalasta. Kui kantniku koerad wälja pool õue ümber ulguwad, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.

                                                Hoonete seisus:

1. Ellomaja korstnaga, õlle katuse all

2. laut õllestikuga õlle katuse all hea

3. ait õlle  katuse all

4. aiad õuel ümber ja kaew kõrran, hinged ja raudkram mõisa oma.

                             Willem Wilkman Alexander Stryk. (allkirjad)

                                                                             


TAGASI KUVA MÄRGENDUS