PROTOKOLL

Pala: Lepinguraamat (1897-1915)

LeidandmedEAA.3089.1.12
Kaader
22
23
Daatum24.09.1898
Protokolli number9
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

Mõisa -maa-meeste kontraht.

§ 1. Palla mõisawalitsus annab Mutti N:VII mõisa maakoha Jaan Seppa kätte, Jüripäewast 1898 kunni Jüripäewani 1901, kelle eest Jaan Sepp mõisale kolm mehhe jalapäewa oma töönõudega igal nädalal teeb, see on iga eesmapäiw, teisipäiw ja kolmapäiw, se on aasta peale 156 /ükssadda wiiskümet kuus/ päiwa.

§ 2.Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 6 wakkaalla suur ja 15 2/3 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Majanik terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materiali nõuda, kui palgid ja lattid.

§ 3. Majanik peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Mutti N: VII talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisamaameeste kattustele tarwis lähewad.

§ 4. Majanik peab kõige Palla mõisa maameeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.

§ 5. Majanik saab aastas 1½(poolteist) 6- jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 6 (kuus) sülda walmis haggu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsan ise peab raiuma ja ärawedama.

§ 6. Kui Jaan Sepp  ehk tema sulane kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse puuduwa päewate eest 50 kop. Need päewad, mis tema mõisa lubaga rohkem teeb, kui nädala orjus ette kirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwwe orjuseks arwatakse päewad Jüripäewast kunni 10 Nowembrini, talweorjuseks 10 Nowembrist kunni Jüripäewani ja saab nendel terminidel ka rehnung ülle rohkem tehtud ja puuduliste päiwade ärrapeetud.

§ 8. Ülle nende § 1 nimetud päiwade Majanik peab aastas 10 wakkaalla heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakkamaad ristikheina niitma, ja 4 wakkaalla rukkist ehk nisut, 4 wakkaalla

rukkist ehk nisut, 4 wakkaalla odrat wõi ernit ja 4 wakkaalla kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saawad temale nende tööde eest maksetud. Talwel lõikab majanik mõisale kui nõutakse-sülda puid  heinamaa ja ristiko wakamaa eest üks (1) rbl rukki ehk nisu wakamaa eest üks (1) rbl kolmkümmend (30) kop. suwe wilja wakamaa eest üks (1) rbl.

§ 9.Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ärasurema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kuni tulewa 23. Aprilini.

§ 10. Majanik peab Mutti N: VII talun aasta üle pidama kõige wähemb 3 (kolm) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik on ennast kullutanud selle tallo parandamise heaks, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.

§ 11. Kõik õnnetused, mis majanikul tulle, loomakatku j.n .e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega. Seesama juhtub ka siis, kui majanik mõisa warandus warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, ja on siis lubba tedda kohhe wälja saata kohhast, ilma et tema kahjotasumist wõiks nõuda.

§ 13. Majanik wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel aial, nimelt mitte hiljem kui 23. Detsembril mõisa walitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel aeal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. Detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

§ 14. Kantnik tohhib üksinda üks õuekoer enesele pidada, kes ahilate otsas saab peetud, wastalisel korral on mõisawalitsusel lubba, koerad, mis wälja pool õue leitakse, mahha lasta. Kui kantniku koerad  wälja pool õue ümber hulguwad, siis juhtub ka see , mis §12 nimetab.

                                                         Hoonete seisus:

1.) Ellomaja korstnaga, õlgi kattuse all, kõik raua kraam on mõisa oma, hean kõrran.

2.) Laut ja õllestik õlgi kattuse all, hea.

3.) kaks aita õlgi kattuse all, raud hinged mõisa omad.

4.) Kaew ja ümber aijat, hean korran.

5.) Saun õlgi kattuse all. 

            Jaan Sepp Alexsander Stryk (allkirjad)

Mõisa -maa-meeste kontraht.

§ 1. Palla mõisawalitsus annab Mutti N:VII mõisa maakoha Jaan Seppa kätte, Jüripäewast 1898 kunni Jüripäewani 1901, kelle eest Jaan Sepp mõisale kolm mehhe jalapäewa oma töönõudega igal nädalal teeb, see on iga eesmapäiw, teisipäiw ja kolmapäiw, se on aasta peale 156 /ükssadda wiiskümet kuus/ päiwa.

§ 2.Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 6 wakkaalla suur ja 15 2/3 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Majanik terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materiali nõuda, kui palgid ja lattid.

§ 3. Majanik peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Mutti N: VII talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis tõiste mõisamaameeste kattustele tarwis lähewad.

§ 4. Majanik peab kõige Palla mõisa maameeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materiali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.

§ 5. Majanik saab aastas 1½(poolteist) 6- jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 6 (kuus) sülda walmis haggu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsan ise peab raiuma ja ärawedama.

§ 6. Kui Jaan Sepp  ehk tema sulane kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse puuduwa päewate eest 50 kop. Need päewad, mis tema mõisa lubaga rohkem teeb, kui nädala orjus ette kirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwwe orjuseks arwatakse päewad Jüripäewast kunni 10 Nowembrini, talweorjuseks 10 Nowembrist kunni Jüripäewani ja saab nendel terminidel ka rehnung ülle rohkem tehtud ja puuduliste päiwade ärrapeetud.

§ 8. Ülle nende § 1 nimetud päiwade Majanik peab aastas 10 wakkaalla heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 4 wakkamaad ristikheina niitma, ja 4 wakkaalla rukkist ehk nisut, 4 wakkaalla

rukkist ehk nisut, 4 wakkaalla odrat wõi ernit ja 4 wakkaalla kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saawad temale nende tööde eest maksetud. Talwel lõikab majanik mõisale kui nõutakse-sülda puid  heinamaa ja ristiko wakamaa eest üks (1) rbl rukki ehk nisu wakamaa eest üks (1) rbl kolmkümmend (30) kop. suwe wilja wakamaa eest üks (1) rbl.

§ 9.Kui majanik peaks enne kontrahti aega lõpetust ärasurema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kuni tulewa 23. Aprilini.

§ 10. Majanik peab Mutti N: VII talun aasta üle pidama kõige wähemb 3 (kolm) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik on ennast kullutanud selle tallo parandamise heaks, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.

§ 11. Kõik õnnetused, mis majanikul tulle, loomakatku j.n .e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

§ 12. Kui majanik ühe selle kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega. Seesama juhtub ka siis, kui majanik mõisa warandus warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, ja on siis lubba tedda kohhe wälja saata kohhast, ilma et tema kahjotasumist wõiks nõuda.

§ 13. Majanik wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel aial, nimelt mitte hiljem kui 23. Detsembril mõisa walitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel aeal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. Detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

§ 14. Kantnik tohhib üksinda üks õuekoer enesele pidada, kes ahilate otsas saab peetud, wastalisel korral on mõisawalitsusel lubba, koerad, mis wälja pool õue leitakse, mahha lasta. Kui kantniku koerad  wälja pool õue ümber hulguwad, siis juhtub ka see , mis §12 nimetab.

                                                         Hoonete seisus:

1.) Ellomaja korstnaga, õlgi kattuse all, kõik raua kraam on mõisa oma, hean kõrran.

2.) Laut ja õllestik õlgi kattuse all, hea.

3.) kaks aita õlgi kattuse all, raud hinged mõisa omad.

4.) Kaew ja ümber aijat, hean korran.

5.) Saun õlgi kattuse all. 

            Jaan Sepp Alexsander Stryk (allkirjad)


TAGASI KUVA MÄRGENDUS