Laiksaare koggokonnakohtus sell 29mal Novembril 1862

Kui nüüd se Lalaste tallo perremees Rino Lainasaar, kelle perremees Jaak Lainasaar langetõbbi haigusses on (fallsuchtig) ja muido ka häddane ning ka mõistusse polest nattuke pudulinne ja mingisuggust maia eest holekandjad ja murrepiddajad ei saa, rendi ja muu maksute aegas allati siin kohto ees omma hädda selle maiapiddamisse raskusse pärrast olli kaebanud, tulli sesamma tännasel päewal omma wiggase mehhega ühhes, kes se kord ka nattoke parrem olli ja täkis ning pallus nenda kui siin allamal on kirjotud:

Keik se Lalaste maia piddamisse murre ollewa üksi temma kaelas, teendrit, ennamist keik temma perremehhe Suggulassed, ei pea kegi temma sanna tahtma kuulta, waid omma tahtmisse järrele ellada ja kui perremees ehk temma neid käskwad, siis irwita ja naerta nemmad perrewannematte nõdrusse ülle ja kui middagi teggewa, siis teggewa keik wäggise, polest sadik, ja ülle meelde.

Sullane Willem, kes perremehhe õemees ja kelle hulk maid ja heinamad käes, ei pea tallul mitte sedda tenima mis õigus ja et tall küll kassin tenistus nende maade eest lubbatud, ei pea ta neidsammugi päewi õigel aial ja täieste ärrateggema, ja sepärrast, et perremehhe ärsurnud issa Karl Lain olla üttelnud, et kui Jaak ei tahha egga joua se maia piddada, siis woib temma norem wend Jakob se L maia piddada, sest siis andwa nüüd nihästi wanna emma kui ka teised wiggase perremehhe Suggulassed ja õemehhed, kes mitte seal maias ei ellawa, neil Suggulaste kes Lalaste maias on, nõu, et igga piddi püiaks, sedda maia Jago käest ärra ja norema wenna Jakobi pole kiskuta, sest siis olla keikk asjad seal hukkas, iggaüks püüdwa omma pole ja tallo tööst ja warrast ei holita ükski.

Temma hädda olla jubba nisuur, et ei tea kust renti ehk muud makso rahha wõtta, süggise laenatud rent olla ka alles wõlgo, se maia jäda selle wisiga pea suure wõlla sisse ja sada wiimaks temma mehhe Suggulaste läbbi temma ja temma laste käest ärra kissutud.

Üllemalnimmetud hädda läbbi palluta temma nüüd kohhut, sest et temma ja Jago poeg Karl alles nappilt 7 aastad wanna on, et kohhus se nende maia sele temma tütrmehhe (perremehhel Jagul agga üksi kassu ehk wõeras tüttar) Jürri Trei kätte 14 aasta peale wõllaks anda ja tedda selle aia peale Lalaste maia perremehheks panna sennikui temma poeg Karl Lainasaar 21 aastad wannaks ja seadusse järrele pärriaks saab, et se läbbi temma maia wisipärrast peetud ja nende lastele hoitud saaks.

Sedda, mis se Lalaste tallo perrenaene Rino Lainasaar üllemal kaebas ütles temma mees Jaak Lainasaar keik tõe ollewad ja mis se naene siin pallus, sesamma pallus ka Jaak, nipaljo kui temma nõdder mõistus sedda andis.

Et ka nüüd wallakohto teadmisse järrele Lalaste maias nisuggused asjad, kui Rino L. räkis ja waene wallitsus on ja keik selle Rino Lainasaar kaebduss üsna tõssi on, siis sai tänna siin kohtus nõupeetud, kuida seal tallus üks seadusse järrele korrapärraline wallitsus saaks seatud.

Karl Lainasaar, Jaak Lainasaari issa, on kül enne surma üttelnud, et kui Jaak ei peaks jõudma ehk tahtma sedda maia piddada, siis temma norem wend Jakob seal woib perremees olla, agga et sest middagi protokolli ramatos ei olle ja et Jagul pärriad on, et ei wõi kohhus sedda ütlemist mitte ennam tähhele panna, waid nenda seädma, et se maia nende Jago pärriate jauks jääks.

Kui nüüd kohhus mõistaks, et se Jago norem wend Jakob, kes parago alles 17 aastad wanna on, ja senna maia peale 14 aastaks perremehheks ja temma õemehhed Jakob Tals ja Willem Jööts temmale sennikaua käemehheks, nenda kui need Jago wend ja õemehhed sedda ka tahtwad; siis saaks

1. weel ennam wõimust nende issa Suggulaste kätte, kelle last Jag ikka olnud, sedda maia omma kätte ksikuda, seläbbi andtud, mitte üksi sedda maia waid ka maia warra selle 14ne aastase piddamisse läbbi enneste pole kiskuta.

2. olleks nisggune mõistus perrenaese ja perremehhe tahtmisse wasto ja

3) on Jakob Lainasaar selle maia pärrial Karl Lainasaaril kaugemalt Suggulane kui Jürri Trei; (Karl) Jakob on pärrial onno ja Jürri poole õemees.

Et nüüd Jürri Trei üks ordentlik, laitmatta ja maia perremehheks kõlblik innimenne, jubba 25 aastad wanna ning nipaljo jõudo on ja sedda maia lubbab se nimmetud aia peale omma kätte wõtta ja need jõuakad maia perremehhed Tubba Ado Kamdron ja Kamba Herrmann Kamdron temmal lubbawad käemehheks olla ja tedda iggas asjas aitata, siis ei olle ka mõisawallitsussel ja wallakohtul se temma kätte Lalaste maia andmisse wasto middagi.

Mõistetud: Jürri Trei wõttab se Lalaste Jago tallokoht tullewa Jürripääwast Krono rendiga omma kätte rendi peale 14ne aasta peale ja peab kui perremees selle maia maksude ja rendi, põllo ja hoonede eest selle aia sees hoolt kandma ja keik wisipärrast piddama. Kui 14 aastad, tullewa Jürripäewast arwatud, mödas on, siis peab Jürri Trei se maia keigi nende lomade, wilja ja kramiga mis ta Jürri kätte saab atnud, sest Jaak ja Rino Lainasaar palluwad, et nende lomad, willi ja kraam saaks ülles kirjotud ja Jürri kätte antud, et nende laps sedda selle maia wastowõtmisse jures jälle eest leiaks, agga mitte (agga) oksjoni wisil ärramütama ja sell wisil pole hinnaga ärrapillatama, selle maia pärria Karl Lainasaar kätte andma ja kui se peaks ärrasurrema selle aia siis, siis Jago ja Rino teiste laste kätte nisammoti andma.

Selle wanna tallo emma Ewa Lainasaar peab Jürri Trei toitma ja et Jagust põllo teggiat ei sa, peab Jürri ka temma, temma naese ja laste toitmisse eest murret piddama.

Sepärrast, et pärrast Jago issa Karl Lainasaari surma keik temma warra, lomad, willi, põllo ja maia riistad ja nõud ja ülleültse keik mis temmal ial olli, oksjoni wisil sai ärra müitud, nenda kui sedda siin protokolli ramatus 1858 aasta Nr 10 alla on ülleskirjotud ja se rahha teiste laste, agga mitte Jago,- keige ennamiste norema wenna Jakobi kassuks sanud ja Jaak se maia omma warraga wõtnud ja piddanud, ning temmal nüüd isse pärriat on, ei olle neil Jago Õddedel egga noremal wennal mingisuggust õigust, sedda maia pärrida, ehk sedda Jürri Trei kätte andmist keelta.

Se protokolli ärrakirri on tarwis Ausa Keiserlikko Tarto Kronomõisawallitsusse kohto kätte saata ja palluta, et se Suurkohhus nihea olleks, ja Jürri Treid selle kohto mõistmisse järrele Lalaste tallo perremehheks 14 aasta peale kinnita wõttaks.

Sepärrast et peakohtomees Johann Petersohn neil Lalaste Jago Suggulastel, kes sedda maia ommale peäwad, Suggulanne on, ei wõinud temma mitte siin selle mõistusse jures olla waid ollid:

Peakohtomehhe assemell Kohtomees Jürri Orraw xxx

Kohtomees Jaan Kurm xxx

Kohtoabbi Mats Rast xxx